Kahe kange seiklused tõusva päikese maal

Eile startis TV3 ekraanil Teet Margna ja Kristjan Jõekalda uus reisisaade, kus mehed avastavad Jaapanit, leides seal kodumaaga võrreldes nii sarnasusi kui erinevusi.

Tõnu Lilleorg

Reis, millest nüüd on ekraanile jõudmas 14-osaline saade „Kaks kanget Jaapanis“, toimus mullu aprillis, kui kestis parajasti jaapanlastele nii armas kirsside õitsemisaeg. Kokku läbisid reisisellid ligi 3000 kilomeetrit saareriigi põhjaosast lõunasse välja, saades kogeda maa kultuuri, elustiili ja loodust. Muu hulgas saab vaataja saadetes osa sumoturniirist ja korralikust karate trennist, kus reisisellid lauba higiseks saavad.

Omaette nähtus Jaapanis on sealne komberuum. Näiteks pole ühistranspordis tavaks istet pakkuda. Kui Teet korra ühele vanadaamile kohta pakkus, teenis kuulus eestlane selle peale väga pahase pilgu.

Reisibrožüürist lugesid reisisellid soovitust, mille kohaselt pole tänaval abi küsimine soovitatav, sest seda peetakse ebaviisakaks. Ometi kogesid nad vastupidist. „Üks mees jalutas meiega kaasa, et õige raudteejaam kätte näidata ja läks pärast seda kümme minutit tuldud teed tagasi sinna, kus me teda esmalt kõnetasime,“ meenutas Kristjan.

Mehed liikusid sarnaselt jaapanlastele palju rongidega, mis liiguvad ülima täpsusega. Rongijaamades võis kohata spetsiaalsed ametnikke, kelleks tavaliselt olid noored neiud, kelle tööks oli rongile hilinenud kodanikke teavitada, et nad on nüüd rongist maha jäänud. Taksodes märkasid reisisellid, et need on nii puhtad, et Teedu sõnul lausa lõhnavad puhtuse järgi.

Sarnase joonena eestlaste ja jaapanlaste vahel avastasid mehed asjaolu, et mõlemad hindavad enda isiklikku ruumi. „Kui meil täistuubitud bussis trügid või Raekoja platsis ringi tormad, siis ikka keegi astub jala peale. Jaapani reisi jooksul, ükstapuha, kui rahvarohkes kohas liikusime, ei jooksnud keegi mulle otsa, mitte kordagi. Nad kuidagi oskavad niimoodi olla ja see on imekspandav minu arust, seda peaks meie veel õppima,“ muljetas Kristjan. Samuti märkasid mehed, et jaapanlased hoiavad korda ja puhtust ning hindavad vaikust ja rahu.

Jaapanlasi peetakse väga viisakateks ning sellele said reisisellid kinnitust, sest sõbralikku hoiakut kogesid nad kõikjal. Kuid siingi avastati nad omapära. „Nad on üliviisakad, aga teatud piirini, mis tähendab, et nad hoiavad rohkem blokki ees, kui eestlased,“ rääkis Kristjan. „Kui välismaalased ütlevad eestlaste kohta, et me ei lase ligi, oleme tundetud ja külmad, siis jaapanlased on siit veel samm edasi. Nemad ei kutsu endale kunagi kedagi külla. Sa võid olla kõige suurem sõber, aga ära külla tule, lähme kuhugi välja sööma, see on nende hoiak. Kodu hoiavad jaapanlased endale,“ jätkas ta.

Seekordne reisisaade on duole juba seitsmes. Kui Teet on kõigis saadetes jäänud truuks sportlikule rõivastusele, siis Kristjanil on ikka olnud komme valida endale eriline riietus. Mäletatavasti reisis ta Venemaal ülikonnas ja kandis samuti spetsiaalselt kasvatatud vuntse. Sovetistanis oli seevastu tema riietuseks villane oranž rahvariide vest ja sama karva murumüts, mis arvatavasti lõi mehele sellist muhedat imagot.

Jaapani tarvis riietust valides lähtus Kristjan pildist, mis avaneb Tallinna kesklinnas Jaapani turiste kohates. „Tahtsin sulanduda massi, nagu tegin seda Venemaal,“ rääkis Kristjan oma lotumütsist, rohkete taskutega kalamehevestist ja mitmetest prillidest.

„Mul on foto tõestuseks selle kohta, et mu pingutus ei läinud hukka. Istusin metroos kõrvuti mehega, kes oli täpselt samamoodi riides, ainsa vahega, et tema kandis soni, kui mul oli peas sama värvi lotu. Sain kinnitust, et olin Jaapani turist Jaapanis!“ muheles Kristjan Jõekalda. Jaapan meeldis talle muide sedavõrd, et kavatseb sinna tagasigi minna.

Jaapan pakkus Kristjan Jõekaldale ja Teet Margnale kuhjaga avastamisrõõmu. Foto: TV3