„Kaheksajalg“ kutsub lihtsalt koos olema

Viljandi teater Ugala toob 15. veebruaril Rakveresse külakostiks eesti algupärandi, Martin Alguse kirjutatud ja lavastatud komöödia „Kaheksajalg“. Autor tutvustab lavastust ka Kuulutaja lugejatele.

Maris Marko

Millest on „Kaheksajalg“ inspireeritud?

Näidend on inspireeritud praegusest ajast, teemadest ja tunnetusest, mis Eestis praegu n-ö õhus hõljuvad. “Kaheksajalas” on tähtis koht peresuhetel, mis töö ja nutimaailma varju hakkavad jääma. Tahtsin kirjutada midagi lõbusat ja samas põnevat, et selle hoo ja nalja taustal oleks vaatajale ka sõnum, mis meie kaasaega kuidagi iseloomustab.

Kellele see on suunatud?

Näidend peaks sobima päris laiale vaatajaskonnale, võib tulla kasvõi terve perega, keskeakriisi puudutavad probleemid ja teemad kõnetavad mingis mõttes meid kõiki: mida oma eluga peale hakata, kuidas olla tõeliselt õnnelik, kuidas armastust hoida, kuidas iseennast lõpuks hindama hakata. Ma loodan, et publik lahkub saalist mõnusa tundega ja et see lugu ärgitab inimesi julgemalt teineteisele silma vaatama, hindama inimesi meie ümber ja võtma selles närvilises maailmas aeg-ajalt hoog maha, et lihtsalt koos olla, jagada mõtteid ja tundeid – sellest kõigest tunneb puudust ka peategelane Ville, kellel on vaja selle esmapilgul lihtsa eesmärgi saavutamiseks pöörane ja eluohtlik seiklus läbi teha.

Milline komöödia on „Kaheksajalg“?

„Kaheksajalg“ on klassikaline komöödia, see on puänteeritud dialoogiga ja kiire tegevusega ning hõlmab erinevaid “mürtsuelemente” plahvatuseni välja. Laval on tuba, millel on mitu ust, meil on peategelane, kes peab limiteeritud aja jooksul lahendama mitu elulist probleemi, meil on hull vend, kes tuleb tagasi ebaõnnestunud eksiilist Taimaal. “Kaheksajalg” ei ole farss, see on pigem äratuntavate tegelaste ja teemadega hoogne lugu, mis keerab kohati mõnusalt üle võlli.

Olete lavastuse aluseks oleva näidendi autor. Miks võtsite selle ise lavastada?

Lavastasin, sest Ugala tegi ettepaneku, see on mu vana koduteater ja tundus tore seal jälle tegutseda, kohtuda endiste kolleegide ja kursakaaslastega. See oli väga mõnus kogemus, olen trupile ja kõigile toetajatele väga tänulik. Ma ei tea, kas ma edaspidi lavastan, küll aga tunnen, et see mõte ei võtaks mul enam jalgu nõrgaks.

Isa rollis Aarne Soro kuulab, mida poega mängiv Vallo Kirs räägib. Veel löövad lavastuses kaasa Jaana Kena, Klaudia Tiitsmaa, Rakvere etendusel dublandina Triinu Meriste, Tanel Ingi, Andres Tabun ja Tarvo Vridolin. Foto: Heigo Teder