Kaitseliit 100 juubeliüritused koguvad hoogu
Nii nagu sai 100-aastaseks Eesti Vabariik, on sel nädalal ka Kaitseliit oma suurt juubelit tähistamas.
Seidi Lamus-Tšistotin
Täna, 9. novembril asetatakse Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka kuju jalamile Tallinnas pärjad ning jagatakse parimatele Kaitseliidu liikmetele ergutusi. Kokku antakse välja 266 Kaitseliidu teenetemärki ja 24 Kaitseliidu valgeristi.
10. novembril algusega kell 11 toimub Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Kuidas võita kompleksses maailmas“.
Konverentsil esinevad ettekannetega Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, USA Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh, ajalehe „Postimees” kolumnist Andrei Kuzitškin, Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jens Garly ning Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja endine kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Isadepäeval, 11. novembril asetatakse pärgi ning süüdatakse küünlaid selle auväärse sündmuse puhul kõikjal üle Eesti Vabadussõja ausammaste jalamitel ning lahingutes langenute kalmudel. Toimuvad ka jumalateenistused.
Kell 10 toimub pärgade asetamine ka Rakveres Ausambamäel, kus osalevad lisaks Kaitseliidule ja kaitseväele omavalitsuste esindajad.
Kaitseliidu 100. aastapäeva tähistamine kulmineerub Saku Suurhallis kontsert-vastuvõtuga, kus esinevad Kaitseliidu muusika- ja tantsukollektiivid ning solistid. Lavastaja on Ain Mäeots. Kontsert-vastuvõttu on kõigil huvilistel võimalik otse-eetris vaadata ETV-st alates 16.30st.
Viru maleva pealik kolonelleitnant Viktor Kalnitski sõnas, et Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mis on mõeldud panustama Eesti riigikaitsesse, toetades riiklike institutsioone ja struktuure riigikaitse laiapõhise käsitluse põhimõttel. Kaitseliidu põhikoostööpartnerid on eelkõige Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning kohalikud omavalitsused. Kuigi ollakse valmisolekus aidata ka teisi riiklikke struktuure: haiglaid, koole, jne.
„Kui lugeja vaatab üle mainitud partnereid, siis kindlasti tekib arusaam, et meie tegevus on suunatud ja fokusseeritud riigisisestesse asjadesse. Oleme valmis riigikaitseks ja riigi toetamiseks ükskõik millises välis- või sisepoliitilises keskkonnas, seega välispoliitika ei avalda erilist mõju organisatsioonile. Samas militaarmaailma üldine areng, riigikaitselised vajadused ja väljakutsed kindlasti mõjutavad Kaitseliidu tegevusi,“ selgitas kol-ltn Kalnitski Kaitseliidu olemust ning selle seotust välispoliitikaga.
Neile aga, kes pole veel otsustanud Kaitseliiduga liituda, ütles maleva pealik järgmist: „Need, kes kaaluvad liitumist – liituge! Kes mõtlevad – mõelge ja liituge! Kes ei ole otsustanud – otsustage ja liituge! Julgustan ja kutsun kõiki ülesse kindlasti seda tegema! Liitudes malevaga tegev- või toetajaliikmena, saate panustada Eesti riigikaitse arengusse vastavalt oma võimetele ja võimalustele ning saate olla osa meie meeskonnast.“
„Iga uusliige leiab endale erinevat tegevust vastavalt oma militaarsetele ja ühiskondlikele huvidele: olgu see tiiru-, sport- või lahinglaskmine, maadlus ja käsivõitlus, jõusaal ja ujumine, esmaabi andmine, toidu valmistamine, ühiskonna evakuatsiooniõppes osalemine jne,“ sõnas maleva pealik.
„Samuti on võimalik saada Kaitseliidu ja kaitseväe instruktoritelt mitmekülgne sõjaline väljaõpe malevas kohapeal või Rapla maakonnas Alu mõisas asuvas koolis. Saab lihvida või õppida oma sõjalisi oskusi, osaledes erinevatel sõjalistel õppustel nii Eestis kui ka välismaal,“ andis kol-ltn Kalnitski võimalustest ülevaate.
Viru malev tähistab aastapäeva 17. novembril Haljala rahvamajas kontserdi ja piduliku vastuvõtuga.
1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid: piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant.
President mullu võidupüha paraadi väisamas.
Foto: Seidi Lamus-Tšistotin
