Kaja Kallas: Eesti saadikud peavad koostööd tegema nii omavahel kui ka Eesti riigiga
Kuni 2011. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisteni teati Kaja Kallast kui poliitikut vähe. Pigem oli ta veteranpoliitik Siim Kallase tütar, kel advokaadiametis igav hakkas ja kes otsustas poliitikas kah natukene kätt proovida. Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas kogutud 7157 häält sundisid aga ka kõige suuremad skeptikud vaikima. Asjade loomuliku jätkuna kandideerib Kaja Kallas eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Aivar Ojaperv
Olete noor poliitik. Euroopa Parlamenti nimetavad mõned irvhambad ka poliitikute vanadekoduks, kuhu lähevad need, kellest kodus enam asja pole. Kas te ei karda poliitikuna kaotsi minna?
Olen ka sellist ütlemist kuulnud, kuid tegelikult see ei peaks nii olema. Hoopis vastupidi: need kuus inimest, kes Eestist sinna valitakse, saavad tohutult teadmisi ja kogemusi. Arvan, et Euroopa Parlamendist saab ja peab kodupoliitikasse tagasi tulema – see oleks raiskamine, kui ei tuldaks, kogemused läheksid Eesti jaoks kaduma. Just nooremad poliitikud on need, kes saavad tagasi tulles Eestile veel pikka aega kasulikud olla. Samas on suurem motivatsioon ka valijatega sidet hoida ja Euroopa Parlamendis olles mitte võõraks jääda, kui tahetakse poliitikuna ka tulevikus jätkata.
Mis minusse ja „vanadekodusse saatmisse“ puutub, siis kedagi ei saa saata, tahe peab ikka endal olemas olema. Usun, et olen pärast „Euroopas käimist“ targem kui praegu ja hiljem on sellest Eestile kasu. Muide, väga paljudel Euroopa riigijuhtidel on Euroopa Parlamendi kogemus, näiteks Prantsusmaa 20 peaministrist on 11 olnud Euroopa Parlamendi liikmed.
Eestlasi on Euroopa Parlamendis vaid kuus. See on ju tilk meres! Kas kuus saadikut saavad Eesti heaks ka midagi reaalset ära teha?
Ühelt poolt jah tilk meres, aga teisalt on küll ja küll näiteid, kus parlamendi ühe liikme algatusest on alguse saanud suur asi. Oluline on mõista, et need kuus saadikut on Eesti esindajad kõige kõrgemal tasemel ja valituks osutunud inimene peab seda endale teadvustama ning ka vastava vastutuse võtma. On ülioluline, et Eesti saadikud teeksid omavahel koostööd, sõltumata oma erakondlikust kuuluvusest. Samuti peavad nad koostööd tegema Eesti riigiga – ainult nii saab meie huvisid kõige paremini kaitsta. Eriti praeguses olukorras (vihje Ukrainale – toim.).
Mulle tundub, et Kesk-Euroopa riikidest pärit saadikud ei võta Ukraina-teemat ikka veel tõsiselt. Ausalt öeldes on minu jaoks see väga üllatav – kas nende arvates polegi siis Ukraina osa Euroopast? Mis sest, et Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu – tegemist on ikkagi suurima Euroopas asuva riigiga.
Euroopa Liit ja europarlament on Ukraina konflikti suhtes kuidagi eriliselt hambutu. Või kas üldse tasubki Euroopa Liidult oodata poliitilisi avaldusi, kui sisuliselt on tegemist majandusliku organisatsiooniga?
Täitsa nõus. Hambutud avaldused viitavadki sellele, et asja ei võeta tõsiselt, ei tajuta, mis tegelikult toimub.
Oma alusväärtustelt on Euroopa Liit ikkagi eelkõige poliitiline liit – kõikide liikmesriikide ühine soov on, et Euroopas ei toimuks enam mitte kunagi mitte ühtegi sõda. Aga seda tuleb liikmesriikidele kogu aeg meelde tuletada, nii kummaline, kui see ka pole. Me kõik tahame tugevat Euroopat, mis nii majanduslikult kui ka poliitiliselt oleks võrreldav Ameerika Ühendriikide ja Aasiaga.
Kümme aastat tagasi, kui Euroopa Liiduga liitusime, kõlas skeptikute hääl valjemini kui praegu. Tundub, et me tegime siiski ainuõige otsuse?
Eesti on Euroopa Liidu suhtes olnud kogu aeg vähem skeptiline kui muu Euroopa keskmiselt. Küllap oleme mõistnud ja tajunud, et meil on Euroopa Liidust palju võita. Kui ei oleks Euroopa Liitu, poleks ka kaupade-teenuste vaba liikumist, tööjõu liikumist jne. Meie ettevõtjad poleks Euroopa turul nii edukad, kui nad seda praegu on.
Kas Euroopa Parlamendi valimiste süsteem on Eestis õiglane? Ehk peaks valimised toimuma vaid üksikkandidaatide vahel, sest Eesti erakondade ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide vahele võrdusmärki tõmmata teatavasti ei saa.
Meil on alates käesolevatest valimistest avatud nimekirjad, mis sisuliselt on väga lähedased üksikute kandidaatide valimistele. See, kes saab erakonnasiseselt kõige rohkem hääli, saab ka mandaadi – erakondade n-ö pingereal pole enam mingit tähtsust.
———————————————————-
Kaja Kallas
Sündinud 18. juunil 1977. Hariduselt jurist – praktiseeris advokaadina. Reformierakonna aseesimees.
Kaja Kallas on XII Riigikogu koosseisu liige ja majanduskomisjoni esimees alates 2011. aastast. Euroopa parlamenti kandideerib esmakordselt. Pärit poliitiku perekonnast – tema isa Siim Kallas on Reformierakonna endine esimees ja kõrge ametnik Euroopa Liidus.
