Kaljurand kohtus kadrinlastega

Marina Kaljurand kõneles Kadrina rahvale presidendikampaaniast ja välispoliitika tulipunktidest. Lepingut Ühtse Venemaaga Kaljurand ei toeta ja ELi pagulaskriisiga mitte toime tulemist peab häbiks.

Liisi Kanna

Nädala alul külastas Marina Kaljurand Kadrinat, päeval käis rääkima Kadrina Keskkooli õpilastega ning õhtul toimus kohalikus rahvamajas vestlusõhtu.

Kadrina volikogu esimees Jaanus Reisner rääkis, et kutsus Marina Kaljuranda külla juba suvel. „Sain Marinalt kätte lubaduse, et ta tuleb peale presidendikampaaniat Kadrina inimestega kohtuma, ükskõik mis ametit ta siis ka peab,“ meenutas volikogu esimees.

Maaelu

Praegu ei ole Kaljurand ei president ega välisminister, vaid ÜRO ekspert küberjulgeoleku küsimustes, lisaks peab naine välismaal praktilise diplomaatia teemalisi loenguid. Ministeeriumist lahkumine oli Kaljuranna enda otsus, mida ta ei kahetse.

Marina Kaljurand rääkis, et tõuke presidendiks kandideerimiseks sai ta avaliku arvamuse küsitlustest. Ta nentis, et kui esialgu poolehoid üksnes meelitav oli, siis toetajate protsendi tõusmisega kasvas ka vastutus.

Kampaania ajal sõitis Kaljurand palju mööda Eestit. „Probleemidena nimetati enim, et tuleviku osas puudub kindlus. Välja toodi ka poliitikute kaugenemine rahvast,“ rääkis ta.

Siinkirjutaja südameasjaks oleva maaelu hääbumise küsimuses nentis külaline, et ringi tiirutades nägi ta ka neid ilminguid. „Nägin kohti, kus oli koole kinni pandud, mahajäetud talusid,“ sõnas Kaljurand. Samas nentis ta, et linnastumine ja maakohtadest lahkumise protsess toimub kogu maailmas, mis aga ei tähenda, et see nii peabki olema. „Riigina peame me kõik tegema, et inimesed saaksid maal elada. Mis toob inimesi maale – töö; hea keskkond laste kasvatamiseks, seejuures peab olema kool-lasteaed, huviringid; ühendus,“ oli Kaljurand veendunud. Ta nentis, et Eesti on piisavalt väike hea ühenduse tagamiseks, olgu siis bussi või rongiga. Lisaks ei pea töökoht maal asuma, Eesti ettevõtted võiksid kasutada rohkem distantsilt töötamise võimalust.

„Ma ei usu, et suudaksime linnastumist peatada, aga kindlasti saab seda pidurdada. Ja kindlasti saab teha nii, et maakohad ei jää päris hüljatuks.“

Julgeolek

Välispoliitikas tõstis Kaljurand esile julgeoleku ja Ukraina olukorra, kus ühest küljest on sõda, samas püütakse reforme ellu viia. „90ndate alguses reforme tehes poleks me hakkama saanud, kui meid poleks aidatud, nii rahaliselt kui spetsialistidega. Sellepärast on meie kohustus aidata Ukrainat, Gruusiat, Moldovat – riike, kes tahavad reforme teha,“ arvas Kaljurand.

Meie riigi julgeoleku osas nentis külaline, et kuigi sada protsenti ei saa kunagi kindel olla, siis vene sõduri üle piiri tulemist ta ei karda. Siinkohal tõi ta esile heidutusmeetodite mõju, muuhulgas liitlaste vägede Tapal viibimise. „Need on sammud, mida näevad kõik,“ sõnas Kaljurand.

Külaline tegi juttu ka migratsioonist. „See, et EL ei saanud kriisiga hakkama on häbi,“ sõnas ta. Kaljurand nentis, et ligi aasta kulutati omavaheliste vaidluste peale liidu sees, selle asemel, et tegutsema hakata – tulnuks teha vahet, kes on sõjapõgenik ja kes mitte ning viimased tagasi saata.

Sisepoliitika

Vestlusõhtul osalenuid huvitas aga enim külalise arvamus uues valitsuse osas. „Ma ei osale Eesti sisepoliitikas,“ tõdes Kaljurand. Ta nentis, et uue koalitsiooni moodustumine on demokraatia tavapärane osa. „Aga ma usun, et Jüri Ratase valitsus on saanud väga palju usalduskrediiti ette,“ leidis Kaljurand.

Lepingut Ühtse Venemaaga külaline aga heaks ei kiitnud. „Leping on nagu rasedus, see kas on või ei ole. See on sümbol,“ selgitas Kaljurand oma seisukohta lepingu külmutatuse osas.

Kadrina volikogu esimees Jaanus Reisner tänas Marina Kaljuranda külaskäigu eest. Foto: Liisi Kanna

Marina Kaljurand kohtus Kadrina inimestega kohalikus rahvamajas. Foto: Liisi Kanna