Karge film põhjamaisest armastusest
Sel nädalal jõuab Eesti kinodesse Soome läbi aegade üks suurim filmiprojekt „Tormisaare Maija“. Režissööriks ja stsenaariumi autoriks on Tiina Lymi, film põhineb kuulsa soome-rootsi kirjaniku Anni Blomqvisti romaanidel.
Margit Adorf
Minu teada Anni Blomqvisti (1919–1990) teoseid ei ole eesti keelde üldse tõlgitud, tegin otsingu ka raamatukogude kataloogis – nulliring. Kel suur huvi tema romaane ka kirjasõnas lugeda, siis Eesti raamatukogudes on saadaval selle autori teoseid soome ja rootsi keeles.
Konkreetne lugu, mis filmiks vormitud, põhinebki Anni enda elukogemusel, tema Maija-romaanide sarjal, milles on kokku viis raamatut ja mis ilmusid aastail 1968–1973. Võib öelda, et see armastuslugu on kirjaniku pisaraist läbi imbunud. Soome kultuuris on aga Maija tegelaskuju läbi aastate otsekui soome maanaise etalon, Tormisaare Maijat teab küll iga soomlane. Temast on tehtud ka palju teatrilavastusi. Kuna Eesti publikule on Blomquist tundmatu autor, siis avangi siinkohal veidi tema ja ta loominguga seotud lugu, et saaksite filmile veel paremini kaasa elada.
Anni Blomqvist (Karlsson) sündis 1909. aastal Ahvenamaal üheksalapselise kaluripere esimese lapsena. Kodusaar Simskäla oli hõredalt asustatud ja elu oli karm. Pere toidulaud sõltus kalasaagist. Simskälas oli kombeks, et preester andis kirikukooli läbinud tüdrukuile paberi, millele kirjutatud poisi nimi, kellega neiu pidi kirjavahetusse asuma. Anni sai paberi, millele oli kirjutatud Valter Blomqvist, kes oli kalur ja meremees. Nii algaski tulevaste abikaasade tutvus, Anni kirjutas elust kodusaarel ja Valter võõraste maade sadamatest.
Alguses ei olnud nende kirjavahetuses midagi romantilist, kuid tasapisi, aastate jooksul, arenes kirjasõprade vahel ka armastus. Anni abiellus Valteriga 1936. aastal, olles 17-aastane. Valteril olid sinised silmad ja tumedad juuksed. Noored tantsisid pulmapeol hommikuni, kuid siis pidi mees merele naasma. Annile meeldisid mehe suured soojad käed. Nüüd olid kirjad juba armastusest tulvil ja Anni hoidis mehe kirja padja all seni, kuni saabus järgmine. Nende abielust sündis neli last, kaks poega ja kaksikud tüdrukud, kes paraku surid vaid loetud tunnid pärast sünnitust.
Anni oli oma kogukonnas aktiivne tegelane ja võitles ka selle eest, et kodusaarele jõuaks elekter. Oma esimese lühijutu avaldas ta 1949. aastal, osaledes kirjandusvõistlusel ja sai sellega kohe ka esimese koha. 1961. aastal tabas peret traagiline õnnetus, mil abikaasa Valter ja toona vaid 20-aastane poeg Tommi jäid merel kadunuks. Nende surnukehasid ei leitud kunagi. Leinav Anni hakkas pärast kallite lähedaste surma pidama päevikut ning 1966. aastal ilmus tema esimene autobiograafiline romaan „I stormens spår“ („Tormi tõusul“), mis leidis publiku sooja vastuvõtu. Romaan räägib elust karmil saarel ja neiu armastusest merel seilava naabripoisi vastu. Ka Anni teine poeg Bengt hukkus aastaid hiljem merel (kadumise aasta 1987). Bengt oleks tol kevadel saanud 33-aastaseks.
Maija sarja esimene romaan „Vägen till Stormskäret“ („Tee Stormskäretisse“) ilmus kaks aastat hiljem. Kuigi Maija sari on ilukirjanduslik, on autor sellesse sisse põiminud oma isikliku elukogemuse, otseselt ei ole Maija tegelane täpselt Anni, kuid teda on siiski ka raske Annist lahutada, romaani-Maijal ja kirjanik Annil on eluteel palju sarnasusi, näiteks mehe kaotus. Maija lugude põhjal on valminud 1976. aastal ka teleseriaal. Sari oli vaatajate seas edukas ka Norras, Taanis ja Rootsis.
Annil oli kombeks kirjutada igal hommikul ruudulisse kaustikusse, kella viiest seitsmeni. Ta ei pidanud end ise kunagi kirjanikuks, vaid nimetas end jutuvestjaks. Anni looming on väga palju kaasa aidanud Ahvenamaa kultuuripärandi uurimisele. „Tormisaare Maija“ film on samuti filmitud Ahvenamaal, linateose eelarveks oli 4 miljonit eurot.
Filmis mängib peaosalist Maijat rootsi näitlejatar Amanda Jansson ning tema armastatut Jannet rootsi tõusev filmistaar Linus Troedsson. Režissöör Tiina Lymi on teinud tugeva töö ning soomlased võtsid jaanuaris esilinastunud filmi soojalt vastu. Avanädalavahetusel jooksus publik linateosele tormi ja „Tormisaare Maija“ tõusis vaadatuimate filmide edetabelis 8. kohale. Seejuures peab ütlema, et tegemist ei olnud vaid soome filmide edetabeliga. Lymi on Soomes vaatajanumbrite poolest edestanud ka kultusrežissöör Aki Kaurismäki tulemused. Kui filmile üldse midagi saab ette heita, siis vast seda, et see on veidike liiga pikk, 2 tundi ja 44 minutit, seega valige võimalikult mugav istumiskoht ja ärge enne kino palju vedelikke jooge. Taskurätipakk tasub ka kindlasti kaasa võtta.
