Karjääripööre: loodusteadlane otsustas õpetajaameti kasuks

Eesti loodusteadlane Jaak-Albert Metsoja rääkis täiskasvanud õppija nädala raames, kuidas ta teadustöö ja põnevate polaaruuringute võimaluse kõrval tegi elumuutva otsuse ja hakkas hoopis põhikooli õpetajaks kodumaal.

SA Innove

Käesolevast sügisest Tartu Rahvusvahelises Koolis õpetajana töötav Jaak-Albert on bioloogia taustaga teadlane, kes leidis tee õpetajaametini kaks aastat tagasi Noored Kooli programmi kaudu. Tema sõnul pakub õpetajaamet piirideta võimalusi enesearenguks ning see on töö, mis garanteerib väljakutseterohke ja põneva elu.

Elumuutev otsus

Jaak-Albert nimetab peamiste karjäärivahetuse põhjustena soovi väljakutsete ja samas stabiilsuse järele. „Õpetajaamet on piisavalt keeruline, loominguline ja vaheldusrikas ning pakub seeläbi ainulaadset võimalust enesearenguks ja mugavustsoonist väljatulekuks. Kõlab ehk pisut vastuoluliselt, kuid samal ajal on õpetajaamet püsiväärtus. Minul oli ameti valikul oluline ka see, et sain valida töökoha elukoha lähedal,“ kirjeldas Jaak-Albert argumente, mis valiku kasuks osutasid.

„On olnud hetki, kus iseendale esitatud väljakutse on tundunud ületamatult suur ja raske, kuid kokkuvõttes pole ma tehtud valikut kordagi kahetsenud. Valik hakata õpetajaks, ja eriti Noored Kooli programmi kaudu, on kindlasti üks ägedamaid elumuutvaid otsuseid,“ sõnas ta.

Niitudelt klassi ette

Enne õpetajaks hakkamist oli Jaak-Albert pikalt seotud Tartu Ülikooliga, kus õppis alguses humanitaariat ning seejärel bioloogiat, lõpetades viimasel erialal nii magistri- kui doktoriõpingud.

2006. aastal asus mees tööle looduskaitsega seotud mittetulundusühingusse, kus ta uuris looduskaitse all olevaid niitusid. Töö oli mitmekesine, ülesandeid oli omaette laua taga nokitsemisest kuni pikkade rännakuteni looduses. Projektipõhine töö pani mehe aga peale doktoriõpinguid valiku ette – kas jätkata teaduses või proovida midagi uut.

„Mõne kuu jooksul jälgisin erinevaid järeldoktorantuuri tööpakkumisi. Silmasin üht positsiooni, kus karmis polaarpiirkonnas, Norra Teravmägede saarestikus, tulnuks välitööd jääkarude pärast teha püss kaasas. See unistuste pakkumine oleks mu aga viinud kaheks ja pooleks aastaks perest eemale ja seetõttu polnud selline asjade käik vastuvõetav,“ selgitas Jaak-Albert, kes leidis tööpakkumisi vahendavaid portaale sirvides Noored Kooli programmi.

Peale suhtlemist programmi meeskonna ja osalejatega, tekkis tal soov endale esitada väljakutse, mis tema sõnul on ehk suuremgi kui Teravmäed ja jääkarud. „Pidasin ja pean siiani programmiga liitumist ja õpetajaks hakkamist väljakutseks, mitte lihtsaks ja mugavaks valikuks. Elu peab ju huvitav, mitte üksluine olema!“ sõnas Jaak-Albert.

Õpetajaks õppimine

Tee õpetajaametini läbi Noored Kooli programmi oli kiire ja nagu Jaak-Albert kirjeldab, lausa tormiline protsess. Teave kandideerimisprotsessi edukast läbimisest tuli 2017. aasta kevadel ja sama aasta sügisel seisis mees juba Tabivere Põhikoolis loodusainete õpetajana klassi ees. „Sinna vahele jäid inspireerivad koolitused, seminarid ja praktilised ülesanded Tallinna Ülikoolis ning iseseisvad harjutuspäevad õpilaste juhendamisel Kiviõli laste linnalaagris,“ rääkis Jaak-Albert.

Sestap leiabki ta, et õpetajaks kujunemine ja suurem osa õpetajaks õppimisest käib käsikäes juba õpetajana töötamisega: „Oled väga väljakutsuvas upu või uju olukorras, kus neli päeva nädalas seisad klassi ees ja igal teisel reedel ning laupäeval asud ise õpilase, koolitatava rolli. Koolitused ja isiklik areng õpetajateel toimuvad samal ajal, kui juba õpetajarollis oled.“

Samal ajal kiidab mees kiiret ettevalmistusprotsessi, mis tähendas vaid paarikuulist perioodi, kus muu töö sissetulekud ära langesid või oluliselt kahanesid ning sügisest sai hakata teenima juba õpetajapalka, ise samal ajal õpetajaks õppides.

Võimalused enesearenguks

Jaak-Albert naudib õpetajaameti juures enim selle mitmetahulisust ja dünaamilisust. Tema sõnul on see töökoht, kus igav juba ei hakka. „Õpetajatöö on palju enamat kui klassi ees seismine ja õpilaste juhatamine aineteadmiste juurde. Juba klassi ees seismine nõuab väga paindlikku meeskonnajuhtimise oskust ja hea juhtimine pole see, kus öeldakse: „Järgnege mulle!“,“ ütleb Jaak-Albert, kelle sõnul innustab hea juht meeskonnaliikmeid omal soovil, sisemisest motivatsioonist lähtudes liikuma.

Tema kinnitusel on õpetajaametil piirideta võimalusi enesearenguks nii rahvusvaheliselt kui ka valdkondadeüleses koostöös. „Olen tõeliselt nautinud võimalusi käia õpilastega õppereisidel Erasmus+ programmi toel Itaalias, Hispaanias, Kreekas, Poolas või füüsikaõpetajatega maailma suurima osakestefüüsika eksperimendi juures Šveitsis Genfis,“ kirjeldas ta.

Ka erinevad õppeprogrammid väljaspool kooli toovad vaheldusrikkust ja võimalusi pidevaks enesetäienduseks. „Olen saanud teha koostööd teiste koolidega Innove toetatud programmis Klass+, kus erinevad aineõpetajad ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse töötajad loovad uusi, haaravaid õppeprogramme, kus on kaasatud tänapäevased digivahendid andmekogumisseadmetest droonideni,“ loetles Jaak-Albert.

Empaatiline ja egoistlik

„Empaatiline on hooliv ja õppeprotsessis õpilast esikohale seadev õpetaja ja see tähendab kõike muud kui nunnutamist ning õpilase kujutamist passiivse teadmiste ammutajana. Ka õpilane tuleb asetada mugavustsoonist välja. Õppimine peab nõudma vaimset pingutust, kuid see saab toimuda vaid emotsionaalselt turvalises keskkonnas,“ ütles Jaak-Albert.

Samal ajal peab õpetaja olema egoistlik ja ka iseendale mõtlema. „Kellelegi teisele turvalist keskkonda saab pakkuda vaid see, kelle endaga on kõik korras. Aega peab olema puhkuseks, hobideks, perekonnale,“ rääkis Jaak-Albert, kes ise lõõgastub pere seltsis ja looduses olles.

„See egoistlik enesele mõtlemine peab olema väga aus ja aktiivne, suunatud enesearengule ja soovile ise uusi asju õppida, kogeda, proovida,“ võttis Jaak-Albert kokku ühe hea õpetaja omadused.

Jaak Albert Metsojast sai õpetaja Noored Kooli programmi raames. Foto: Noored Kooli