Karmeli kogudus kohtub kriisiajal internetis

Rakvere Karmeli kogudus on eriolukorra ajal appi võtnud nutimaailma – jumalateenistusi vahendatakse internetiülekandega ning koguduseliikmed saavad ühendust pidada ka näiteks Skype’i teel.

Liisi Kanna

Eriolukorra piirangud kehtivad mõistagi ka religioossetele ühendustele – korraldada ei saa tavapäraseid jumalateenistusi ega lihtsalt ühiseid sotsiaalseid ettevõtmisi. Mida uskliku inimese jaoks selline olukord tähendab?

Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen rääkis, et mõju on kirikumaastikul erinev. „Luteri- või eriti õigeusukirikus, kus liturgial on väga suur roll, on see ühtmoodi. Vabakoguduslikud traditsioonis teisiti – meie jumalateenistuse vorm on vaba. Rääkides veebijumalateenistusest, siis meie anname sisendi, aga pered kodudes saavad palvetada ja vestelda. Meie traditsioonis on need hetked võib-olla kergemad,“ selgitas pastor.

Küll aga on Kotieseni sõnul Karmeli koguduse jaoks raske otsekontakti puudumine iseenesest. „Meie koguduse puhul on hästi oluline roll üleüldisel suhtlemisel. Seepärast on meil ruumides ka kohvimasin ja jäätiselett – kui teenistus lõppeb, siis inimesed ei jookse laiali. Nüüd näost-näkku suhelda ei saa, aga liikmed on hakanud internetis chattima. Meil on ka eestpalve võimalus. Kogudusel on nii meiliaadress kui Skype’i kontakt, et kui inimene tunneb, et tahaks kellegagi rääkida, siis saab ühendust võtta,“ selgitas Kotiesen.

Karmeli koguduse liikmeteks on palju keskealisi ja ka noori perekondasid, mistõttu kolm neljandikku neist on internetis väga aktiivsed. Pastor nentis, et on ka väike osa vanemaealisi, kellega hoitakse ühendust telefoni teel – seda teevad hea meelega teised koguduse liikmed. Teatud hulgal inimestest on küll internett, kuid pole ehk piisavalt oskuseid – nende jaoks on sisse seatud ka n-ö abitelefon, kust nad tehnilise mure korral nõu küsida saavad.

Internetivahendusel jumalateenistus jõuab niisiis aga valdava osani koguduseliikmetest. Teenistusi salvestati ja laeti internetti tegelikult ka varem, mis andis kogudusele praeguses olukorras tugeva eelise. „Põhiteadmised ja tehnikabaas oli meil olemas. Vahe seisneb selles, et kui enne oli ülekanne pigem kõrvalprodukt, siis täna on vastupidi. Varem keskendusime sellele, et saalis oleks hea heli ja kohaletulnud saaksid parima kogemuse. Natuke pidime seda ümber mängima, aga see oli lihtne,“ rääkis koguduse juht.

Teenistustest tehakse otseülekanne. „Uudised ju uuenevad nii kiiresti ja kui salvestad ette ära ning eelmisel õhtul juhtunut ei puuduta, siis inimestele tundub, et oleme ajast maha jäänud,“ sõnas Kotiesen.

Teenistused toimuvad pühapäeviti ja neljapäeviti. „Oleme teinud kahes formaadis ülekandeid – pühapäeval rohkem teenistuslikus võtmes, neljapäeval kohvilaua stiilis. Mõlemal päeval on jutlus, aga teeme alati ka intervjuusid,“ sõnas pastor.

Ta tõi näiteks, et möödunud pühapäeval räägiti juttu ühe Euroopa suurima vabakogudusliku liikumise EBF-i (Euroopa Baptistlik Föderatsioon) tegevjuhi Helle Lihtiga, eestlasega, kes tegutses selles ametis ka rändekriisi ajal. „Püüame lisaks tavalisele jumalateenistusele tuua inimesteni erinevaid mõõtmeid ja vaateid olukorrale,“ selgitas Kotiesen.

Päris täpseid andmeid selle kohta, kui paljud jumalateenistust jälgivad, öelda ei saa, kuid arv ulatub sadadesse. „Facebooki otseülekandest saab näha neid inimesi, kes on videole peale klikanud, see arv on jäänud 400–500 juurde. Lisaks näeb, kes on pikemalt vaadanud, neid on olnud umbes 100,“ rääkis pastor.

„Meie teises kanalis pildiraadio.com, mis ongi selline kristlik internetitelevisioon, kus on ka parema kvaliteediga video – seal on sõltuvalt hetkest 200–500 IP-aadressi jälginud. Ehk lehekülg loeb arvutikontakte. Ühe ekraani taga võib aga tegelikult olla rohkem inimesi, olenevalt pereliikmete arvust. Nii et ega me lõpuni ei tea, paljud vaatavad,“ märkis Kotiesen, lisades, et praegu on jälgijaid kordades rohkem kui varem.

Uue hoone ehitus ja olemus

Koguduse kasutuses olevad ruumid Rakveres Narva tänaval, kuhu hetkel küll koguneda ei tohi, on ajutised. Uue hoone ehitustööd kogudusele kuuluval kinnistul Koidula 15 käivad ning pastori sõnul praegu ehitusele piiranguid pandud ei ole, sest kõik on välitööd.

„Praeguse plaani järgi esimene faas, kus majakarp on valmis ja uksed-aknad ees, valmib juuni lõpus või juuli alguses. Eks siis edasi ole näha, kuidas kriis mõjutab ja milliste sammudega saame sisetöödega edasi minna. Kõige olulisem, et saame selle esimese etapi tehtud – hoone katuse alla,“ rääkis Kotiesen.

Uue hoone ehitamise plaani tekkele tagasi vaadates rääkis pastor, et selleks oli kaks põhjust – vana palvela oli amortiseerunud ning selgelt koguduse jaoks väikeseks jäänud. Lisaks ei vastanud enam ka ruumiliselt praegustele vajadustele. „Saal oli hästi suur ja kõrvalruume polnud üldse,“ selgitas koguduse juht.

Kotieseni sõnul on nende koguduse jaoks oluline kodune õhkkond ja see, et leiduks erinevaid nurgakesi nii beebidega emade jaoks, noortele jne. „Me ei rõhu sakraalsusele. Tahame olla kogudus nendele inimestele, kella jaoks töö, kool, kodu ja kirik on mõnes mõttes ühel tasemel, siia tulles ei vahetata n-ö väliskesta ära,“ rääkis Kotiesen, rõhutades, et see ei ole öeldud kuidagi halvustavalt teiste suhtes. „On väga kihvt, et meil on väga erinevaid kogudusi Rakveres.“

Kuna kinnistu asub miljööväärtuslikus kohas, korraldati ka arhitektuurikonkurss. Kontseptsioon arhitektidele oli projekteerida konverentsikeskuse laadne hoone, kus oleks palju võimalusi.

„Suur saal hakkab mahutama 300 inimest ja tuleb hästi multifunktisonaalne. See saab olema minu teada Rakveres ainuke nii suur matt-akustikaga saal,“ rääkis Kotiesen. „Projekteerisime selle teadlikult bändisaaliks, et saal oleks teistlaadi. Meil on ka oma bänd „Püha müristus“,“ jätkas pastor.

Kotiesen tõi ka välja, et nende hoone moodustab laheda ühispiirkonna tulevase Pärdi muusikamaja, Kauri lasteaia, olemasoleva gümnaasiumihoone ja tulevase riigigümnaasiumiga. „Meie majast ongi võimalik risti läbi käia, hoonet saab kasutada puhveralana. Kogu katusepealne saab olema terrass, kuhu võib teha näiteks välikohviku,“ rääkis Kotiesen.

„Loomulikult oleme kavandanud selle koguduse hooneks, aga olema algusest peale tahtnud, et see oleks ka kogukonna jaoks tähendusega ja võimlik kasutada,“ jätkas pastor.

Kui esialgu oli hoone hinnanguline maksumus 1,2 miljonit eurot, siis praeguseks umbes 2 miljonit eurot. „Me ei taha, et kümne aasta pärast tuleks see ümber lükata, aga samas oleme arhitektidele andnud ka selge signaali, et midagi kulda valada ei ole vaja,“ sõnas Kotiesen.

Ta nentis, et niisugune ehitus on koguduse jaoks päris suur amps ning algusest peale on selgeks mõeldud, et maja ise ei ole eesmärk, vaid vahend. „Peame meeles hoidma, et teeme seda inimeste jaoks – et kogu energia ja ressurss ei läheks hoonesse, vaid seaksime igapäevaselt inimesed esikohale.“

Rohkem infot nii uue hoone ehituse kui veebiülekannete koht leiab koguduse kodulehelt www.karmel.ee.