Karmeli kogudus tähistab 130. sünnipäeva

Kuigi Rakvere Karmeli koguduse ümmargune aastapäev jääb järgmise aasta maikuusse, alustati selle auks toimuvate sündmuste jadaga juba detsembrist. Uurisime koguduse vanempastorilt Gunnar Kotiesenilt, mis täpsemalt ees ootab.

Liisi Kanna

Esmalt ajaloost, milline hetk või sündmus tähistab Karmeli koguduse algust 130 aastat tagasi?

Baptistlike koguduste algus Eestis ulatub aastasse 1884, mil (Eesti jaoks hilisemas ajaloos väga märgilisel päeval) 24. veebruaril ristiti Ungru jões neliteist inimest. Just esimesi ristimisi loetigi ajalooliselt uute baptistikoguduste alguseks.

Kui 1891. aastal alustas toonaste parunite Dehnide kokk Tõnu Saarman Rakveres esimesi samme kogudusliku tegevuse suunas, siis 1894. aastal ristiti jutlustajate A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja A. Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere usklikuks saanud naisterahvad. Just seda sündmust peetaksegi Rakvere Karmeli koguduse alguseks.

Mida selline verstapost nagu 130. sünnipäev ühe koguduse jaoks tähendab? On seda vähe või palju?

Iga inimese, pere, ettevõtmise ja ka riigi loos on olulised hetked, mil vaadatakse tagasi ja proovitakse piiluda ka eele. Tihti on sellisteks momentideks tähtpäevad. Karmeli kogudus tähistab peagi 130. aasta täitumist. On seda vähe või palju? Või hoopis parasjagu… ?

Meie jaoks on seda piisavalt palju, et tähistada – ja loomulikult mitte ainult „nelja seina vahel“, vaid kõigiga, kelle jaoks on nii Karmeli kogudusel kui ka pidusündmustel sügav tähendus.

Kui tavaliselt arvatakse, et kogudus on „ühe päeva liblikas“, siis meie moto on olnud läbi aastate „Karmel – kogudus igaks päevaks!“ Seda mõtet kannab ka meie seitsme kuu pikkune sündmuste jada.

Seda sündmuste jada vaadates jääb esmalt silma detsembris käivitunud lugude seeria. Kes ja mis võtmes neid lugusid inimesteni toovad?

Me kõik jutustame oma elu läbi teatud märksõnade. Mehed räägivad ajast „enne ja pärast kaitseväge“, naised sageli „enne ja pärast laste sündi“. Tihti kiputakse koguduse lugu mõtestama läbi kirikuhoonete, mida Karmelilgi on olnud mitmed, või pastorite. Jah, ka need on tähtsad, nii nagu igale perele on oluline nende kodu ja pere juhtfiguur. Aga tegelikult on iga pereliige hindamatu väärtusega! Ja just seetõttu soovime samuti jutustada koguduse sünnipäevalugu sel korral läbi erinevate inimeste silmavaate ja kogemuspagasi.

Alates kolmandast advendist hakkab igakuiselt koguduse kodulehel ilmuma rubriik „Meie inimeste lood“, kus intervjueeritakse koguduse eri põlvkondade esindajaid. 29. novembrist käivitus Pereraadio eetris saatesari „Imelise eluloo osa“, kus seitsme saate jooksul tuuakse kuulajateni erinevad perspektiivid Karmeli kogudusest. Joone tõmbame saadetega alla juunis.

Ürituste kavas köidab ka tähelepanu, et Ilmar Tomuskilt on tulekul raamat „Karmeli lapsed“. Kas teos ilmubki spetsiaalselt Karmeli koguduse sünnipäeva puhul?

Praegust Karmeli kogudust tuntakse palju läbi selle, mida me pakume lastele ja noortele. Ajalukku vaadates ei ole aga meie täna need, kes seda esmakordselt teevad. Igal ajastul on püütud vastavalt toonastele võimalustele olla heaks panustajaks just noorsoovaldkonnas.

Sellest lähtuvalt oli meil mõte tuua laste ja noorteni midagi eriti ägedat. Ühest küljest on see tänulik kummardus minevikus panustanutele ja teisalt julge eelvaade tulevikku, mis tuletab meelde, et lapsed ei saa olla kunagi meie tulevik, kui nad ei ole meie olevik.

Kui noortele mõeldud Fusion muusikaprogramm stardib juba jaanuarist, siis Ilmar Tomuski kirjutatud raamat saab trükiküpseks mai kuus. Oleme väga tänulikud Ilmar Tomuskile ja Tammerraamatule, et selline ühistöö võimalikuks saab.

Kirjaniku kokkuvõte kõlab alljärgnevalt: „„Karmeli lapsed“ on pühendatud Karmeli koguduse 130. sünnipäevale, kuid see pole ajaloo- ega mälestusraamat. Loo peategelased on lapsed, kes küsivad küsimusi, mida ilmselt täiskasvanudki tahaksid küsida. Ning kui suured inimesed ei oska vastata, siis tuleb küsida Jumalalt endalt. Raamat on mõeldud ennekõike Karmeli koguduse lastele, nende vanematele ja sõpradele, kuid see sobib lugemiseks ka kõikidele teistele, kes on siiani arvanud, et elu koguduses peab ilmtingimata olema igav ja tõsine.“

Kui kontserdid ja koogisöömised on sagedaseks osaks sünnipäevade tähistamisel, siis teatrifestivalid mitte. Kuidas sündis jaanuaris toimuva festivali Fons Fest idee? Ning kas need viis etendust tulid n-ö iseenesest kätte või oli palju otsimist?

Fons Festi mõtted on vaikselt „küpsenud“ tegelikult juba mõned aastad, aga päris tervikuks vormusid need käesoleva aasta alguses. Peegeldasime esmalt n-ö tööfaile koguduse meeskonnas ja teatriinimestega ning toredas ühistöös on see kuude pikkune planeerimine vormunud just selliseks „allika festivaliks“, mida ladina keeles fons fest tähendab.

Olen äärmiselt tänulik, et lisaks koguduse tiimile on andnud hindamatu panuse Urmas Lennuk ja Helen Solovjev Rakvere Teatrist. Mulle väga meeldib, kuidas Urmas Lennuk võttis kokku festivali idee: „Fons Fest on kaunis võimalus ehitada sildu inimeste mõtete, tunnete, teatri ja religiooni vahel. Läbi ajaloo on inimesed otsinud elu mõtet ja enda identiteeti erinevatest nähtustest, millest vanimad on kindlasti religioon ja teater. Fons Fest on väga hea võimalus enda sisemist mina ja maailmatunnetust tänases keerulises ajas veelgi laiendada, sest iga uus kogemus, mis viib meid lähemale teineteise mõistmisele, muudab meid ainult rikkamaks.“

Teatrifestival Fons Fest

Festival algab 16. jaanuaril Rakvere Teatrikohvikus intrigeeriva vestlusõhtuga „Ära plära!“.

Selle kohta, miks on nii keeruline üksteist kuulda ja kuidas õppida mõistetavamat eneseväljendust, avaldavad oma mõtteid Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli.

Veebruarist juunini on Rakveres Karmeli koguduse hoones iga kuu üks etendus: „Oh Jumal“ (lav Algis Astmäe, Tartu Linnateater), „Teekond Jumalasse“ (lav Jaan Tooming), „Iraani konverents“ (lav Lembit Peterson, Theatrum), „Tüli“ (lav Urmas Lennuk, Sõmeru näitetrupp), „Oscar ja Roosamamma“ (lav Üllar Saaremäe, teater Sagittario).

Etendustele järgnevad kohvikustiilis vestlusõhtud, kus arutletakse laval esile kerkinud teemadel. Vestlema on lubanud tulla muuhulgas psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar, ajakirjanikud Joonas Hellerma, Hannes Hermaküla ja Bianca Mikovitš jt.