Karola Ainsari isikunäitus pakub positiivseid emotsioone

 2. aprillil avati Lääne-Virumaa Keskraamatukogus noore kunstniku Karola Ainsari isikunäitus. 17aastane neiu läks pärast Väike-Maarja Gümnaasiumi põhikooli lõpetamist õppima Tartu Kunstikooli ning on huvitavate töödega silma paistnud ka Rakvere Galerii näitustel.

 Ülle Kask

Kuidas teil, Karola, Tartu Kunstikoolis õpingud sujuvad?

Hästi, aga olen hetkel natuke koolist väsinud. Teine kursus hakkab läbi saama ja kevad on ka käes.

Milline on teie lemmikõppeaine?

Õpin kujundusgraafikuks, mis meeldib väga. Aga lemmikõppeaine kohta küsiti meilt ka semestri alguses – tookord vastasin, et kunstiajalugu. Aga enam ma ei tea, kes või mis on mu lemmik, raskeks on läinud.

Kas kõiki kunstvoolusid on raske meelde jätta?

(Naerab) Need on natuke sassi läinud. Sürrealism, impressionism ja avangard. Aga impressionistid on lahedad, näiteks Edouard Manet, Claude Monet ja Vincent van Gogh.

Kes on teie iidol või suur eeskuju kunstis? Kuulubki ehk nende hulka Vincent van Gogh?

Konkreetselt ühtegi iidolit suurtest kunstnikest polegi. Aga vahel hakkan nende elulugusid uurima ja see on hullult huvitav. Ja inspireeriv. Van Goghi tööd ja tema pintslilöögid on võrratud, aga ma ei ütleks, et ta iidol on.

Pakuvad ehk mõne kaasaegse kunstniku tööd innustust ja eeskuju?

Kaido Ole tööd meeldivad mulle väga. Ta on tehniliselt väga osav ja see on inspireeriv.

 Olete osalenud oma taiestega mitmel aastal ka Rakvere Galeriis kunstnike sügis- ja kevadnäitustel. Kord rippus seinal värvikirev juukseföön. Kuidas sellised „kiiksuga” teosed sünnivad?

Mul läks föön katki ja mõtlesin, et ei raatsi seda ära visata, teeks midagi lahedat. Siis maalisingi talle värvilisi asju peale.

Mulle meeldib inimesi jälgida. Ja ilusaid asju leida. Vahel ka koledaid. See on hästi lahe minu jaoks. Igaüks vist ei näe tavaasjades mitte midagi erilist. Näiteks ükskord istusin Tartu bussijaamas ja jälgisin inimesi. Mitte niimoodi veidralt, vaid vaatasin, mida inimesed päriselt teevad või kellel oli istudes eriline poos. Ja siis joonistasin neid. See oli hästi huvitav.

Rääkige palun mõne sõnaga täna avatud näitusest Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.

Näitusel on kollaaže, joonistusi, paar maali. Kaks tööd on sketšbukist. Ma joonistan hästi tihti visandivihikusse ja -plokki ning kui käsi on lahti, joonistan alati kui võimalik. Siin on mul ka tööd, mis on ajapikku kogunenud ja enamasti hetkeemotsiooni ajel loodud. Mingit ühtset teemat polegi.

Millist tööd tahaksite esile tõsta?

Naljakas lugu on selle tööga (viipab fotole, millel mees mobiili ja pudeliga). Kord suvel, kui Rakveres toimus Baltoscandal, tundsin tänaval ühe kunstniku ära ja me hakkasime juttu rääkima. Ma olin sellest kohtumisest kuidagi nii inspireeritud, et maalisin kaks päeva järjest. Ja nõnda see maal sündis.

Milline on teie viimane kunstielamus? Mõni näitus või performance, mida hiljuti vaatamas käisite?

Tartu Kunstimajas on hetkel kuraator Peeter Lauritsa näitus „Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele”. Üks töö jättis sügava mulje: suurel diivanil, mis natuke vibreeris, tekkis võimas tunne, kui mängis muusika ja silme ette kerkis suur raamitud pilt metsast ja puudest. Oli tunne, nagu oleksin mingi suure asja sees. Tundus justkui 3D, digitaalne ja visuaalne, aga ei olnud.

Teine elamus, mis mulle meelde tuleb, toimus ka Kunstnike Majas. Möödunud suvel, kui mul sünnipäev oli, sadas hirmsasti vihma. Läksin oma töödega, need olid mul kaenla all rullis, sealt majast mööda. Oli viimane koolipäev, 30 juuni. Anna-Maria Saare näitusel oli purkide sisse kogutud tolmu. Ei olnud purki kakatud (naerame mõlemad). Ja juuksekarvad olid kokku heegeldatud ning paeltega ekponeeritud.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Arvan, et kõigepealt lõpetan kooli ära. Tegelikult ei tahaks kohe ülikooli minna. Töötaksin ühe aasta kasvõi kusagil kohvikus, üüriksin üksi kusagil linnas pisikest korterit, reisiksin välismaale. Tõenäoliselt lähen EKAsse, olen üsna kindel, aga vahepeal tahan aja maha võtta. Mulle tundub, et 15 aastat järjest kooliskäimist võib rutiiniks muutuda.

Kas Rakvere Galerii kevadnäitusest, mis 17. aprillil avatakse, võtate ka osa?

Jaa, maal on pooleli, aga küll ma valmis jõuan. Tänavuse näituse teema „100” on hästi põnev.

 Noor kunstnik Karola Ainsar raamatukogus. Foto: Ülle Kask

 

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul pakub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 2018. aastal võimaluse noortele kunstnikele teha oma näitus raamatukogu ruumides.

Näituste korraldamine Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja veel 11 Lääne-Virumaa rahvaraamatukogus on noortele tasuta, näitused on avatud kõigile huvilistele ning nende külastamine on samuti tasuta. Raamatukogud annavad näitusteks kasutada oma inventari ja tehnikat, aitavad vajadusel näituste ülespanemisel, avamisürituse tegemisel, reklaamimisel jne. Iga näitus on kingitus Eestile.

Allikas: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu koduleht