Kas riiklike sõidueksamitega üritatakse raha teenida?

Kaks korda riiklikul sõidueksamil läbi kukkunud neiu ei läinud üritama kolmandat korda, vaid püüdis selgust saada, mille eest ta teisel korral läbi kukutati. Pärast vaide esitamist, komisjoni kogunemist ja videosalvestuse ülevaatamist selgus talle endalegi väikeseks üllatuseks, et eksam loeti sooritatuks.

Tiia Paist

„Pärast oma teist riiklikku sõidueksamit tundsin selget ülekohut,“ rääkis neiu Kuulutajale. „Enda arust ei eksinud ma kordagi nii, et pidanuks läbi kukkuma. Ka eksamineerija ei lausunud mu läbikukkumise kohta selget sõna. Vanemate soovitusel pöördusin Maanteeameti Liiklusregistri Rakvere büroosse, kust nõutasin välja oma sõiduraporti. Seal polnud kirjas ühtki konkreetset rikkumist, olid vaid üldised märkused. Mõndagi neist saab pidada lihtsalt märkuseks, raportis oli see aga kirjas kui raske viga.“

Eksamiraportiga sai tutvuda ka Kuulutaja. Olemata ala spetsialistid, julgeme siiski arvata, et eksamineerija oli seal esitanud pigem subjektiivseid hinnanguid kui reaalselt tehtud vigu määratletud raskusastmete järgi.

„Soovisin näha ka oma sõidu salvestust, kuid seda lubati mulle näidata alles siis, kui olen esitanud vaide,“ jätkas neiu. „Nii ma talitasingi. Hiljem sain teada, et tegelikult ei pea salvestuse nägemiseks vaiet esitama, see nõue oli Rakveres minuga suhelnud ametniku omalooming.“

Vastavalt seadusele on vaide menetlemiseks aega kümme päeva ja täpselt kümnendal päeval sai neiu vastuse. Positiivse vastuse – komisjon oli sõiduvideo üle vaadanud ja leidnud, et rikkumised polnud sellised, mis kukutanuks neiu eksamil läbi.

Palju saatusekaaslasi

Vahepealsed kümme päeva ei istunud neiu aga käed rüpes, vaid otsis ja leidis sotsiaalmeediast endale saatusekaaslasi. Tagasisidet tuli hulgana nii telefoni kui ka kirja teel.

Oli välja toodud tõsiasju, kus eksamil kukutati läbi märgistamata teelõigul tehtud „rikkumise“ eest, samuti esines juhtumeid, kus eksamineerija ise hindas olukorda valesti.

Olgu mainitud, et neiu tegi oma kaks sõidueksamit Rakveres ja tagasisidena sai ta teada, et on veel teisigi, kes on Rakveres sooritanud mitu „ebaõnnestunud“ sõidueksamit, kuid seejärel läinud eksamit tegema võõrasse linna ning sooritanud selle esimese korraga.

Samas ei puudunud ka positiivne tagasiside: nii mõnelgi korral kiideti Rakvere eksamineerijaid, kes olid head suhtlejad ja jagasid sõbralikke näpunäiteid.

Paratamatult tekib mitu küsimust. Kuidas on reguleeritud kogu protsess? Ehk on viga autokoolides, kes saadavad liiga väheste oskustega tulevased juhid riiklikule eksamile? Või on asi hoopis teatud mõttes väljapressimise ehk rahateenimisviisiga – iga täiendav sõidutund ja eksam ju teatavasti maksab? Kelle huvides seda kõike tehakse?

Kuulutaja palus kommentaari Maanteeameti eksamiosakonna juhatajalt Toivo Kangurilt.

„Sõidueksami sooritamisel on nii juhiloa taotlejal, eksamineerijal kui sõiduõpetajal ühine eesmärk: lubada liiklusesse end ja teisi ohustamata liiklev noor juht,“ selgitas ta. „Kindlasti ei ole tegemist kellegi tahtliku tagakiusamisega. Järk-järgult on üle mindud n-ö positiivsele hindamissüsteemile, mis muidugi ei tähenda, et alati on kõik hästi. Sõidueksam on diskussioon eksamineerija ja sooritaja vahel. Mõlemad pooled saavad avaldada oma arvamust ning eksamineerija annab tagasisidet võimalikult positiivses võtmes.“

Kangur lisas, et kui eksamineerijal tekib eksami sooritaja oskuste ja teadmiste kohta kahtlus, võib ta paluda sõita samasse kohta tagasi ning kontrollida veel kord sooritaja teadmisi – nii saab selgust, kas viga tekkis oskamatuse või näiteks mõne liiklusmärgi mittemärkamise vms tõttu.

„Vähem tähtis pole tõsiasi, et taotletav luba vastab kõikidele Euroopas kehtivatele normidele, seega on kõikide osapoolte vastutus suur,“ jätkas Kangur.

Ühtlasi pidas ta tähtsaks autokooli valikut. Maanteeameti kodulehelt on leitavad autokoolide statistilised andmed, mille põhjal on võimalik tutvuda eksami esmakordse sooritusega läbinud õppurite protsendiga. Lääne-Virumaalt on need näitajad üsna head Norax Koolitus OÜl, kus selle aasta esimesel kolmel kuul oli läbisaamise protsent esimesel sooritusel 66,7.

Olgu lisatud, et selles autokoolis õppis ka artikli alguses sõna saanud neiu – koolis oli tal sõiduõpetajaks Hannes Lundre.

Kuidas positiivsete soorituste hulka tõsta?

Lundre sõnul veab õpilasi kõige enam alt pingetaluvus. „Noor juht ei pruugi eksamil üldse nii hästi sõita kui tunnis,“ mainis ta. „Kui esimese vea korral teeb eksamineerija märkuse, tekib tihti ahelreaktsioon, nii et sooritaja teeb järgmised vead.“

„Iga sõiduõpetaja tahab ikka oma õpilastele parimat,“ jätkas ta, „tahab näha positiivset eksamisooritust esimesel korral.“

Küsimusele, mis aitaks esimese korraga sooritatud riikliku eksami protsenti tõsta, vastas Lundre: „Kohustuslike sõidutundide arvu tõstmine. Aga paraku tõstaks see omakorda autokoolis õppimise hinda, nii et õpilastele see kindlasti ei meeldiks. Samuti peaksid omavahel rohkem koostööd tegema autokoolide sõiduõpetajad ja riiklikud eksamineerijad.“

On tõsiasi, et mõnes linnas on liiklusskeem lihtsam kui teises ja eksami sooritamine samuti selle võrra kergem. Kui „raskeks“ peab Lundre Rakvere liiklust? „Märkide ja märgistustega pole asjad sugugi korras,“ ütles ta. „Näiteks Rakvere Gümnaasiumi ringil puudub märgistus üldse, kuigi tee laiust arvestades peaks seal liiklus olema kaherealine. Samuti on halvasti märgistatud ja tähistatud paljud ühesuunalised tänavad.“

EKSAMILE MINNES TASUB TEADA

Kui sooritad riiklikku sõidueksamit esmakordselt, tasub vaadata Maanteeameti kodulehelt leitavat väikest näidisfilmi eksami sooritamisest.

Eksamile mine positiivse hoiakuga ning ole avatud suhtleja.

Ebaõnnestunud soorituse korral analüüsi koos eksamineerijaga, mis valesti läks. Küsi kohe ka ametlik eksamiraport, vaata see koos oma sõiduõpetajaga üle ja analüüsi veel kord.

Igal eksami sooritajal on õigus küsida näha oma eksami salvestust ja selleks ei pea esitama kirjalikku vaiet. Kui ka salvestise vaatamise ja analüüsimise järel jääb tunne, et tegemist on ebaõige otsusega, tasub esitada ametlik vaie. Maanteeameti spetsialistide sõnul on vaide rahuldamine siiski pigem erand, mitte reegel, seega püüa oma eksami sooritusse suhtuda objektiivselt.

Kui eksam on sooritatud, tasub juhiluba postiga otse koju tellida. Dokument potsatab postkasti juba kolmandal päeval ja samas on kokku hoitud nii enese kui ka bürooteenindajate väärtuslik aeg.

Edaspidi on soovitatav kõiki toiminguid sooritada Maanteeameti e-teeninduses, mis töötab laitmatult, ja olgu teadmiseks, et tehinguid saab teostada soodsamalt kui kohapeal.