Kas sul on salves piisavalt kartuleid ehk kuidas rahaasjad kontrolli alla saada?

Kas teadsid, et 80 protsendil eestlastel ei ole sääste? Nad elavad palgapäevast palgapäevani. Jahmatavalt suur hulk on ka neid, kes on võtnud oma elu jooksul SMS laenu – ligikaudu 100 000 inimest. Numbrid näitavad, et meie rahva rahaasjad pole kiita. Mida aga teha selleks, et astuda välja sellest 80 protsendi klubist?

Katrin Kivi

Mäletate ehk: möödunud aastal valimiste aegu küttis kirgi miinimumpalga teema?

Sattusin siis arutlema ettevõtja Oleg Grossiga. Mis saab organisatsioonidest, kus on palgal palju teenindavat personali? Kas need lähevad pankrotti, kui kohaldada 1000eurost miinimumpalka?

„Siin pole midagi pikalt rääkida,“ kommenteeris Gross toona. „Meil on turumajandus. Ka palga määrab ära turg. Sa ei saa salvest võtta välja rohkem kartuleid, kui seal on.“

Mõtlete nüüd, et kuidas puutuvad ühe suure ettevõtte ja selle juhi majandusülesanded teisse? Puutuvad ikka! Sest nii ettevõtja kui ka täiesti tavaline eraisik peaksid lähtuma lihtsast talupojatarkusest: kulutad seda, mis sul on.

Naised klubis rääkisid

Rakveres toimus naisinvestorite klubi üritus, kus räägiti muuhulgas eelarve tegemise vajalikkusest. „Te võite tõsiselt üllatuda, kui hakkate jälgima, kuhu teie raha kulub,“ ütles klubi eestvedaja Kristi Saare. „Tavaliselt kulutab inimene emotsiooniostude peale palju rohkem raha, kui ta ise arvab. Et saada tervikpilt, tuleks eelarvet – isiklikku rahavoogude juhtimist – pidada aasta läbi.“

Emotsiooniostude ohjamiseks soovitas Saare arvutada välja oma töötunni hind. Arvesse tuleb võtta ka kulud, mis tekivad töölkäimisega, kaasa arvatud aeg.

Oletame, et töötad 160 tundi kuus ja saad selle eest 500 eurot kätte. Töölkäimise ajakulu on tund päevas ja rahaline kulu 2 eurot, lisaks kulub iga päev lõunale 4,20 eurot. Lihtne arvutus näitab, et oma töötunni eest teenid n-ö puhtalt 2,09 eurot – see on see raha, mida saad edaspidi kulutada kõigele muule.

Nüüd saad hinnata, kas oled valmis töötama 2eurose šokolaadi nimel terve tunni. Või kas oled nõus, et töötad kaks tundi ja vastu saad suitsupaki või töötad 2,5 tundi ja saad vastu 5eurose veinipudeli?

Säästmine on koonerite pärusmaa?

Kui olete saanud kirja kõik oma kulutused, tasub nimekiri üle vaadata ja mõelda, kas saab säästa. Säästmine ei tähenda ilmtingimata seda, et naudingutest ja meelelahutusest tuleb loobuda. Pigem jälgi seda, kas maksad teenuste ja toodete eest turuhinda.

Tööta läbi kõik kuluread oma isiklikus eelarves. Telekommunikatsioonide valdkond areneb väga kiiresti ja veel aasta-paar tagasi soodsana tundunud mobiili- või telepakett ei pruugi seda enam olla.

Millised on autoga kaasnevad kulud? Võib-olla leiad, et oled valmis lühemaid distantse jala käima, või on mõistlik aeg-ajalt kasutada ühiskondlikku transporti? Ka kodune elektrienergia tarbimine võib olla koht, kust saab raha kokku hoida – internetiavarustes leidub hulganisti õpetusi ja nippe selle kohta, kuidas elektrit säästa.

Ülemuse pikalt saatmise fond

Eespool mainitud naisinvestorite klubi ürituste peamine eesmärk oli valgustada investeerimise tagamaid, ent klubi eestvedaja Kristi Saar pani osalejatele südamele, et ei maksa investeerimismaailma sukelduda kiirustades.

„Enne tuleks luua meelerahufond,“ selgitas Saare. „Seda nimetatakse ka ülemuse pikalt saatmise fondiks. Fondi loomise eesmärgiks on tekitada puhverraha ootamatute olukordade lahendamiseks. Inimestel ikka juhtub igasugu asju: auto vajab remonti, pesumasin annab otsad, tervisega juhtub midagi, töökoht kaob jne. Kui fondi pole, oled sunnitud kalli intressiga laenu võtma.“

Kui suur peaks fond olema ideaalis? „Lastega peredel võiks see olla isegi ühe aasta kulutuste suurus,“ leidis Saare.

Suurenda sissetulekut

Kui eelarve on koostatud ja meelerahufond loodud, siis võid panna teenitud raha enda eest tööle.

Peamiselt investeeritakse aktsiatesse, laenudesse (ühisrahastus) ja kinnisvarasse. „Eestlaste vaieldamatu lemmik on kinnisvara,“ rääkis Saare. „Meile meeldib omada midagi reaalset ja käega katsutavat. Kui üürikinnisvara ostmine käib üle jõu, siis võib alustada ühisrahastusest, seal on investeeritavad summad alates 5 eurost.“

Kristi Saare arvates on praegu investeerimiseks väga hea aeg. „Meile on kättesaadav hulgaliselt informatsiooni: infot liigub internetis, saada on raamatuid, tehakse koolitusi. Meil on kogemustega spetsialiste. Kui midagi ei tea, siis küsi nendelt, kellel on kogemusi.“

Mida aga teha siis, kui palk on lihtsalt nii väike, et rahulolufondi loominegi võtaks aega aastaid, rääkimata investeerimisest? „Millal sa viimati palka juurde küsisid,“ esitas Saare klubilistele küsimuse. „Kui sa pole seda ammu teinud, aga oled midagi juurde õppinud, ja kui tunned, et sinu väärtus on tõusnud, siis mine julgesti ja räägi sellest ka oma ülemusega.“

„Alati on võimalik otsida tasuvam töökoht või teha lisatööd,“ pakkus Saare veel võimalusi. „Mõtle välja, mida oskad hästi teha, ja teeni sellega lisa.“