Käsmu kalmistul on nüüd ka kolumbaarium
Käsmus pühitseti eelmisel nädalal Eesti esimene külakolumbaarium – seni on tuhaurnide hoidmise ehitisi olnud Tori ja Tartu Pauluse kirikus ning Metsakalmistul ja Jõhvi kalmistul.
Katrin Uuspõld
15. juunil pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma Käsmu kalmistu laienduse ja kolumbaariumi. „Väga ilus õhtupoolik oli, inimesi oli palju, lähemalt ja kaugemalt,“ kirjeldas EELK Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileet.
„Praeguse seisuga on kolumbaariumi kasutamise vastu huvi tundjaid kolm, ühtegi lepingut veel sõlmitud ei ole,“ ütles ta.
Mõte kolumbaariumist tekkis kirikuõpetaja sõnul Käsmus juba aastal 2014, kui arutati, et Käsmu küla muudkui kasvab, sinna tuleb elama uusi inimesi, aga kalmistu on üsna väike. „Seal on valdavalt perekonnaplatsid nendele, kes on Käsmu põliselanikud. Need, kes soovivad oma elu Käsmuga siduda, nende jaoks kalmistul kohti ei ole. Hakkasime otsima võimalusi laiendamiseks. Kohalik Käsmu suvitaja arhitekt Mattias Agabus töötas välja kolm võimalikku varianti. Neid arutati külakoosolekul ja jõuti arusaamale, et kõige turvalisem oleks laieneda põhjapoole, kus oli talu krunt. Rääkisime omanikuga, et oleme huvitatud krundi ostust. Tookord jäi kaup pooleli, aga kui vana perenaine siitilmast lahkus, siis tema pärijatega saime kaubale ning ostsime krundi 2019. aastal ära. Saime 700 ruutmeetrit maad kalmistu laiendamiseks. Siis tuli ühel Käsmu inimesel mõte, et võiks teha ka kolumbaariumiseina ehk urnimüüri, mitte ainult kirstu- ja urnimatuste alad,“ jutustas Urmas Karileet.
Projekteerimistöid juhtis arhitekt Ike Volkov. Kalmistu laienduse ja kolumbaariumi projekti koostas maastikuarhitekt Tiina Tuulik. Betoonist urniseina tegija leiti Hiiumaalt – Concrete Products OÜ.
„Kokku tuleb urniseina üheksa moodulit, esimesed kolm on valmis ja paigas. Kui need on täidetud ja lepingud sõlmitud, tellime järgmised moodulid,“ rääkis Urmas Karileet.
Praegu on kolmest moodulist koosnevas urnimüüris 63 urnikambrit, kokku näeb projekt ette neid 159, igasse kambrisse mahub neli tavamõõdus urni ehk projekti järgi on lõpuks ruumi 636-le urnile. „Urnikambri ette saab panna graniitplaadi, millele graveerida nimi ja eludaatumid,“ täpsustas Karileet.
Koguduse juhatus on kinnitanud kolumbaariumi kasutamise eeskirja ja hinnakirja ning urnikambri kasutamise rendilepingu. „Võimalik on korraga kuni 25 aastaks teha ettemaks, mis on hetkel 1000 eurot. Urnikambri rendi tasu on 2022. aasta hinnakirja järgi 50 eurot esimesel aastal ja 40 eurot igal järgneval aastal. Hinnakiri aastate jooksul võib muutuda,“ selgitas Urmas Karileet.
Kui rendilepingut ei soovita pikendada on Karileedi sõnul võimalik urn maha matta või kasutada kalmistul olevat tuhapuisteala, kuhu saab urni tühjendada ja sealsele seinale kinnitada lahkunu nimetahvel. See on praktika, mida ka mujal maailmas kasutatakse.
„Kolumbaarium on Eesti inimesele veel harjumatu, aga statistika näitab, et urnimatuste arv on Eestis kasvutrendis. Mida aasta edasi, seda enam urnimatuseid ja vähem kirstumatuseid. Kui urn on maha maetud, siis on üks koht, mille eest tuleb hoolt kanda, aga tihtipeale inimesed lähevad ära oma esivanemate elukohtadest mujale, on neil kohustus käia siiski haudasid hooldamas. Kolumbaarium on aga hooldusvaba, inimene saab tulla siis, kui ta tahab, panna urnikambri ette küünla põlema. Ei ole vaja muru niita, lilli istutada ega kasta,“ rääkis Karileet.
Käsmu kalmistu laiendamise ja kolumbaariumi rajamine on seni maksma läinud ligi 77 000 eurot. Kalmistu laiendus ja kolumbaarium valmisid EELK Kirikufondi, Haljala vallavalitsuse (20%) ja Käsmu koguduse toel (10%). Kirikufondi panus tööde kogumaksumusest on ligi 70 protsenti.
Lisaks urniseinale näeb kalmistu laiendus ette ka 40 kirstumatuse kohta.
„Laiendusele on plaanitud ka koguduse maja. Käsmu kogusel ei ole ajalooliselt kunagi maja olnud, kus kooselukuid ja koolitusi pidada, vajadusel ka talitusi-teenistusi, seal oleks koguduse kantselei, tualettruum, kööginurk, arhiiviruum, teisel korrusel ka koguduse pastorile ka väike ametikorter,“ loetles 200-liikmelise Käsmu koguduse karjane Urmas Karileet.
Praegu käib koguduse maja projekteerimine, koht on valmis vaadatud ja hetkel on Karileedi sõnul sihtotstarbeliselt ka 13 tuhat eurot annetatud projekteerimiseks ja vundamendi rajamiseks.
