Kasutatud auto ostmisel tuleks varuda piisavalt aega
Kasutatud autot ostes võib kergesti petta saada. Seepärast tuleks uurida masina ajalugu ja teostada tehniline kontroll. Üks võimalus on kasutatud auto soetada müügisalongist, kus need toimingud juba tehtud on.
Liisi Kanna
Suve lähenedes suureneb autode ostmise aktiivsus, sellega käsikäes ka probleemide ja küsimuste hulk. „Kevadine aeg tuleb ja autoostuga seotud küsimusi tekkib rohkem, talvel on vähem. See käib hooti,“ rääkis Tarbijakaitse kommunikatsiooniekspert Pille Kalda. „Peamiste probleemidena on tarbijatel esinenud olukordi, mil toode on osutunud defektseks või kaupleja ei ole rahuldanud tarbija esitatud pretensiooni.“
Tarbijakaitsesse esitatud kaebuste ja selgitustaotluste arv kasutatud autode teemal on viimastel aastatel tõusnud. 2014. aastal esitati kokku 61 kaebust, mullu 70. Selgitustaotlusi, kus tarbija küsib oma õigusi, esitati 2014. aastal 139, eelmisel aastal aga 196.
Tänavu on Tarbijakaitseametisse laekunud juba 63 selgitustaotlust ja 24 kaebust.
Tarbijakaitseamet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet juhivad tähelepanu, et kasutatud autot tasub valida hoolikalt, sest kiirustamine võib põhjustada pettumuse. Mõistlik on võtta kasutatud auto ostmisel aega nii turu-uuringuks kui ka huvipakkuva auto ülevaatamiseks.
Registreerimisnumber ja VIN-kood
Ametkonnad soovitavad kindlasti enne ostu võrrelda saadud pakkumist teiste sarnastega: kui pakutava auto hind on teistest oluliselt soodsam, peaks see tarbijale olema esimene ohumärk, et sõiduki seisukord ei ole võrdväärne teiste sarnastega või on tehingu taga muu pettus.
Ohumärk on ka see, kui automüüja survestab tarbijat autoostuga kiirustama, ilma et tarbijale antaks aega ja võimalust autoga tutvumiseks ning kaalutletud otsuse tegemiseks. Samuti ei ole lubatud tarbijale eksitava info andmine – kaupleja peab andma adekvaatset teavet.
Ka ilma pettusele viitavate asjaoludeta tuleks riskide maandamiseks automüüja esitatav info üle kontrollida.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt saab auto registreerimisnumbri ja VIN-koodi järgi kontrollida, kas auto on varem osalenud avariis. Maanteeameti e-teeninduses saab kontrollida auto läbisõitu ja näha auto Eestis registreerimise aega. Kui müügikuulutuses on need andmed varjatud või müüja jutt erineb sellest, mis tuleb välja otsinguga andmebaasidest, on põhjust kahelda müüja usaldusväärsuses.
Dokumentatsioon
Kontrollida tasub ka, kes tegelikult autot müüb – ettevõte või eraisik, sest sellest sõltuvad ostja võimalused tegutsemiseks pretensioonide korral. Paljud automüügiplatsid on maaklerid, mis tähendab, et tegelikuks müüjaks on eraisik, kelle vastutus on oluliselt piiratum, ja hilisemate probleemide korral on ainus lahendus pikk kohtutee.
Dokumentide vormistamisel tasub üle kontrollida, et lepingul kajastuks ka see isik, kelle kätte ostusumma antakse, ning õige tasutud hind. Äriühingu puhul peab lisaks nimele olema kajastatud registrikood ning eraisikust müüja puhul toodud ka vähemalt isikut tõendava dokumendi number või selle koopia. Kui dokumentatsiooniga on probleeme, siis on tõenäoline, et selle sõiduki Eestis registrisse kandmine kestab tavapärasest palju kauem või mõnel juhul osutub isegi võimatuks.
Välismaalt toodud ja Eestis arvele võtmata auto puhul pole soovitatav ostu-müügitehingut viia lõpule enne, kui auto on ostja nimel arvele saadud. On üsna tavapärane, et lepingule märgitakse vale või tuvastamatu isik.
Autosalongid ja tehniline kontroll
Kasutatud auto ei ole võrreldav uuega ja sel võib esineda tehnilisi vajakajäämisi. Seepärast tuleks kindlasti teha proovisõit ning hea oleks huvipakkuv auto koos spetsialistiga üle vaadata. Sellist teenust pakub osa remonditöökodasid ja autoesindusi.
Silberauto Eesti AS Ida regiooni juht Randel Lipp nentis, et neil on ostueelse tehnilise kontrolli võimalus ning inimesed kasutavad seda palju. „Meil teostatakse ka n-ö tänavalt müüja käest osta soovija jaoks müügieelset autokontrolli. Selle kohta antakse välja spetsiaalne dokument,“ rääkis Lipp.
Ta tõi välja, et tegelikult ostavad inimesed üha rohkem kasutatud autosid ka salongist, sest siis on nende jaoks tagatud suurem turvalisus. Silberauto müüb peamiselt uue auto sissemakseks toodud kasutatud autosid, kuid pakub mõningal määral ka komisjonimüügi võimalust. „Reeglina me ei võta komisjonimüüki, aga on erandeid. Silberauto ostab müüjalt auto ära siis, kui on kindel ostja olemas.“
Läbiviidavad toimingud on aga mõlemal juhul samad. „Teeme selgeks, millised vead autol on, ja likvideerime need, et auto oleks korras.“
Korda tehtud autode müümisel annab Silberauto omapoolse garantii. Komisjonimüügi puhul on autod müügiplatsil olemas, kuid need ei ole ettevõtte nimele vormistatud. Kui tekkib kindel klient, ostab ettevõte masina ära hinnaga, millest vigade kõrvaldamine juba maha arvutatud.
Esindusse toodud autodel seni nii suuri vigu esinenud ei ole, et müüki panek võimatuks ostutuks. „Pigem on pisivead. On ka varjatud pisivigu, aga väga harva varjatakse meelega. Põhilised probleemid on veermikuga,“ rääkis regiooni juht.
Autosalongis müüdavatele masinatele on juba teostatud ka taustauuring. „Saadakse ajalooga auto. Inimese eest on taustauuringud ära tehtud.“
Randel Lipp rõhutas, et autosalongis tehtud ost on usaldusväärne juhul, kui müügiesindus ise on usaldusväärne. „Peab toonitama, et oluline on kontrollida, kas autoesindus kuulub Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liitu.“
Plaanides osta auto müügiesindusest, tuleks kontrollida, kas esindus kuulub Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liitu. Foto: Liisi Kanna
