Katkufarmi töötajad võivad ilma jääda nii tööst kui ka hüvitisest
Kuidas talitada olukorras, kui seakatku nakatunud sigade tapmise järel peab farmiomanik talitajatega töösuhte üles ütlema? Kas tegemist on koondamisega ning kas sellisel juhul peab järgima ka etteteatamistähtaegu ja maksma koondamishüvitist või on tegemist oli vääramatu jõuga ning tööandjal rahalisi kohustusi ei teki?
Aivar Ojaperv
Nagu selgub Tööinspektsiooni teabe peaspetsialisti Liisa Pröömi saadetud infost, teevad Eesti seadused antud olukorras vahet, kas töötajal oli tähtajatu või tähtajaline tööleping.
Vääramatu jõud katkestab tähtajalise töölepingu
„Kirjeldatud olukorras saab talitajate töö otsa ja seega on töölepinguseaduse § 89 lõike 1 mõistes tegemist koondamisolukorraga,“ selgitatakse Tööinspektsioonist. Ja samas: „Kuid töölepinguseadus täpsustab ka, et tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Aafrika seakatku saab võlaõigusseaduse mõistes vaadelda vääramatu jõu asjaoluna.“
Seaduse kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Tähtajatu töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaeg sõltub sellest, kui pikalt on töösuhe kestnud. Antud olukorras on põhjendatav etteteatamistähtaja järgimata jätmine, kuid seejuures peab tööandja siiski hüvitama töötasu vähem etteteatatud aja alusel. Vääramatu jõu asjaoluga seoses seadus selles osas erisust ette ei näe.
Lisaks eeltoodule on koondamise korral tööandja kohustuseks maksta tähtajatu töölepinguga töötajale ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Tähtajalise lepinguga töötaja kohta kehtib aga pisut teine regulatsioon.
Vääramatu jõu asjaolu võib vähendada tööandja poolt makstava hüvitise suurust. Seaduse kohaselt peab tööandja maksma tähtajalise töölepinguga töötaja koondamisel hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni, kuid samas täpsustab seadus, et hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.
Kas piirangud kehtivad ka vabale ajale?
Kas seakasvatusfarmi töötajatel on keelatud käia metsas, kalal, ujumas jms? Kas neid nõudeid eirates on õigus ettevõttel töötaja vallandada?
„Aafrika seakatku tõttu on olukord Eesti sigalates kriitiline ning katku levikut takistavad meetmed on vajalikud ja põhjendatud. Isegi kui nendeks meetmeteks on teatud tegevuspiirangute seadmine töötajatele,“ selgitati Tööinspektsioonist.
Töölepinguseaduse kohaselt on töötaja kohustuseks muuhulgas hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.
Antud juhul on ohus tööandja vara ning sellest tulenevalt ka töötaja enda ja tema kolleegide töökoha säilimine. Seega peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et oma vara ja seeläbi ka töötajate töökohad alles jääksid ning töötaja peab neid abinõusid aktsepteerima. Kui töötaja leiab, et ta ei soovi piiranguid järgida, siis on tal võimalus tööleping korraliselt üles öelda.
Tööandja seatud keeldu eirates võib töötaja tekitada suurt kahju või koguni viia ettevõtte pankrotti. Seega on tööandjal õigus töötajapoolse olulise rikkumise korral töösuhe erakorraliselt üles öelda. Seda näiteks töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktile 7 tuginedes, mille kohaselt võib tööandja töösuhte üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt või olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.
Seega kui tööandja seab seoses Aafrika seakatkuga töötajale piirangud, mis kehtivad ka väljaspool tööaega, kuid saab teada, et töötaja on neid rikkunud, siis saab rääkida kahju tekkimise ohu loomisest ning töölepingu erakorraline ülesütlemine võib olla igati õigustatud. Kahtlemata peab tööandja sellist erakorralist ülesütlemist ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.
