Keegi julgeb proovida uut
Homme õhtul näeb ETV ekraanil järjekordset osa helgetoonilisest Taani haigladraamast „Uued õed“, kus tegelaste eraeluline õnn on tihedalt seotud nende tööeluga.
Tõnu Lilleorg
Sarja tegevus toimub 50-ndate algul Taani maakonnahaiglas Fredenslundis. Kuna meditsiinis napib õdesid, otsustatakse haigla ülemõe ettepanekul hakata koolitama mehi. Julge ja kogu riigis esmakordse eksperimendi käigus võetaksegi uuele õdede kursusele vastu kuus noormeest.
Kõiki õeksõppijaid ühendab soov liikuda eemale oma senisest elust ja leida mingi uus perspektiiv. Sihvakas naispeategelane Anna (mängib Molly Egelind) pärineb rikkast perest ja tal pole tegelikult vaja töötada. Kuid selline variant iseteadlikule neiule ei sobi, sest ta soovib elus iseseisvalt samme seada. Björni vanemad on süvausklikud ja noormees usub, et õelitsents võimaldab tal elada teisiti ning minna tööle kasvõi välismaale. Peterit vaevab traagiline juhtum oma perekonnas, mida ta pigem alateadlikult loodab heastada, kui õpib teiste eest hoolitsema.
Meie tegelased õpivad ja töötavad samaaegselt ning elavad haigla kõrvaltiivas asuvas ühiselamus. Vabadel õhtutel käivad nad džässiklubis või kinos. Kuigi ühiselamus kehtivad ranged reeglid, leiavad nad ometi võimaluse täiel rinnal noorust nautida.
Haiglasarjade üheks plussiks on see, et läbi patsientide saab loosse tuua pidevalt uusi tuuli. Kõik patsiendid, kellega õed kokku puutuvad, mõjutavad neid vähemal või rohkemal määral. Näiteks Lis, kes on üleskasvanud lastekodus, satub põetama naist, kelle arvab olevat oma ema. Anna kohtub avarii teinud vana klassivennaga, armub temasse ja kogeb hingepiina, sest tugevad tunded on tal ka õeõpingute kaaslase Eriku vastu, kes viibib Kanadas. Björn avastab, et patsient, keda peetakse alaarenenuks, on tegelikult täiesti nutikas noormees.
Samal ajal peavad õed olema oma töös neutraalsed ja ametlikud. Et see nii oleks, hoolitseb ülirange vanemõde preili Madsen, kel on pidevalt kaasas väike must märkmik, kuhu ta tähendab üles kõik õppurite vead. Kuid ka preili Madseni, nagu kõigi teistegi arstide jaoks on elul varuks võimalus inimesena areneda. Nimelt meeldivad sellele üksikule keskealisele naisele tegelikult teised naised ja läheduse kogemiseks peab ta hakkama teistmoodi elama.
Õppurite elu ei tee sugugi lihtsamaks ka haigla peaarst Bent, kes arvab, et tulevased õed ja eriti noormehed peavad end esmalt kõvasti tõestama, kui neisse saab kolleegiaalselt suhtuda. Bent, kel on kombeks pidada armukesi ja kes läks äsja lahku oma naisest, käitub kohati paraja kaabakana, kuid on võimeline siiski järeldusi tegema ja oma hoiakuid muutma.
Sarja kolme hooaja kõik 18 osa on vaadatavad Jupiteris ja neist 14 on tänaseks jõudnud ETV ekraanile. Praeguse loojärje keskmes on oht, et õendusõpe Fredenslundis lõpetatakse sootuks ja eelkõige sellepärast, et mehed ei näi õetööga kuidagi hakkama saavat.
Selle artikli kirjutamiseks vaatasin ära homme ekraanile jõudva osa ja pean ütlema, et tegelased jõuavad sellisesse madalseisu, et ainult ülim pingutus ja rohke õnn võib neid veel täielikust läbikukkumisest päästa. Kuna sarja üldine toon on optimistlik, siis ehk võib veel kõik hästi minna.
Eriliseks rosinaks sarjas on rohked retrolikud detailid, mis tänapäeval tunduvad kas imelikud või vahvad. Näeme, kuidas patsiendid suitsetavad voodis, trimpavad söögi kõrvale õlut ja kaalulangetamiseks on saadaval amfetamiini tabletid. Näeme õhinat, mis kaasneb esimese televiisori jõudmisega haiglasse. Ja seda, kuidas õed alustavad päeva patriootlike laulude ühislaulmisega.
Sari, mille esimene hooaeg jõudis eetrisse kahe ja poole aasta eest, on pälvinud publiku palava poolehoiu. Seriaali näitab näiteks Soome rahvusringhääling ja see on jõudnud rahvusvahelistesse digikanalitesse. Tänavusel Taani filmiauhindade jagamisel pälvisid nominatsiooni Björni, Benti ja preili Madseni osatäitjad. Need rollisooritused on tõesti head ja kaasahaaravad, nagu kõigi näitlejate omad. Sarja tootja on välja hõiganud, et tegemisele tuleb ka uus, neljas hooaeg.
Naerusuised Lis, Peter ja Anna. Foto: pressimaterjalid
