Keha ja meele seosed

Tavaliselt nähakse Lääne maailmavaates keha ja meelt eraldi seisvate üksustena. Oleme teadlikud välistest lihtsatest seostest ning enamasti ei mõtle keerulisematele. Tegelikult muudavad kõik psüühilised seisundid keha keemilist tasakaalu ja immuunsüsteemi. Mõjutuse alla satuvad kõik elundkonnad.

Anne Tipner- Torn,

seljateraapia ja joogateraapia õpetaja

Teeme kinesioloogilise harjutuse. Siruta käsi ette ja mõtle millelegi, mis tekitab sinus hea, jõulise tunde. Palu kaaslasel oma kätt allapoole suruda. Pane tähele, kui tugevana sa ennast tunned.

Tee sama, mõeldes sellele, et oled kurb või õnnetu. Märka muutusi käes ja oma üldises seisundis. Kas käe vastupanuvõime on nõrgenenud? Võid proovida tajuda muutusi endas erinevaid emotsioone esile kutsudes.

Kurbade mõtete puhul oleks keha vastupanuvõime justkui kadunud. Pane tähele, kui kiiresti mõtted keha reaktsioone mõjutavad.

Pinge väljendub kõige nõrgemas kohas

Igal emotsioonil on oma energia. Energia ei kao, kui seda alla suruda või tagasi hoida. Kui me ei saa ennast ei füüsiliselt ega psüühiliselt väljendada, siis see tunne kehastub ehk me võtame ta sügavamale iseendasse.

Kui vihasena trambid, saad oma emotsiooni väljendada. Tihti lööd sellisel puhul jala või käe ära. See on viha märk füüsilisel kehal ja aitab tähelepanu psüühiliselt probleemilt füüsilisele tõmmata. Keha aitab alati psüühikat.

Stressi puhul on kõige tähtsamaks võtta endale teadlikult aega ja lõdvestuda täielikult. Kui me vaimset ja emotsionaalset survet teadlikult maha ei võta, väljendub see pingena kuskil mujal. Reeglina jõuab selline pinge keha kõige nõrgemasse kohta: seedeelundkonda, närvisüsteemi, immuunsüsteemi või mujale. Allasurutuna muutub see haiguseks, depressiooniks, sõltuvuseks või ärevuseks.

Meid mõjutab kõige tugevamini just igapäevastress, sest see kurnab tasapisi meie sisemisi jõuvarusid. Võitle-või-põgene reaktsioon võimaldab meil ohule vastu astuda.

Kui mõtleme hirmuäratavaid või ärevaid mõtteid, kutsume kehas esile sama reaktsiooni, kuid adrenaliin jääb kasutamata. Selliste tunnete puhul tõmbuvad selja-, õla ja kõhulihased pingesse.

Ühiskond ei luba meil stressiolukorras reageerida teisiti kui vaoshoitult. Kehas ringlevatel kemikaalidel pole kusagile minna.

Ülemäärasele stressile viitavad nii peavalud, kõrge vererõhk, südame pekslemine, hingeldamine, unehäired, isutus, iiveldus, suu kuivamine, haavandid, kõhulahtisus, seljavalu, ülemäärane higistamine, lööbed, nahapõletikud. Lisaks võivad ilmneda muutused psüühikas: näiteks depressioon, raevuhood, tujukus, ärevus. Paljud neist sümptomitest võivad viia hilisemate tõsiste haigusteni.

Kriise vältida pole võimalik. Oluline on aga teadvustada endale oma tunded, neid mitte maha suruda. Oluline on oma tunnetest nii kiiresti kui võimalik (peale teadvustamist) lahti lasta.

Stress vähendab immuunsust

Stress päästab valla erinevaid hormoone. Kaks neist – adrenaliin ja kortisoon – mõjuvad immuunsüsteemile pärssivalt. Näiteks suurendab eksamistress gripi- ja külmetushaiguste ohtu. Kuhjunud emotsionaalse stressi tõttu langeb meie kõigi immuunsus. Kui „jääd haigeks“, oled tundnud end enne seda haavatavana, kaitsetuna, emotsionaalselt nõrgana.

Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab kõiki meie hormoonnäärmeid. Hormoonnäärmed on kõik omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Nende juhendajaks on ajuripats.

Ilma tunneteta pole hormoone, ilma hormoonideta pole tundeid. Süsteem on kogu aeg kahepoolne. Kuhu iganes läheb mõte, sinna lähevad ka kemikaalid. Hormoonid transpordivad emotsioonid ajust kehasse ja tagasi.

Hüpotalamuses – väikeses näärmes ajus – muutuvad emotsioonid füüsilisteks reaktsioonideks. Seal asuvad neuropeptiidide kobarad nagu ka kõhupiirkonnas (kõhutunne). Hüpotalamus on aju emotsionaalne keskus. Ta kontrollib ka ajuripatsit ja adrenaliinieritust, isu, veresuhkru taset, kehatemperatuuri ja südame, kopsude, seedeelundkonna, vereringe automaatset tööd. Manusta doos stressi ja ahelreaktsioon haarab kogu su keha!

Keha ja meel pole sugugi eraldi seisvad ühikud, vaid neid võib nimetada ühtseks kehameeleks. See reageerib nii sise- kui väliskeskkonnale. Meie mõtetel ja tunnetel on kohene mõju meie tervisele, samuti mõjutavad kõik kehalised kogemused meie vaimset ja emotsionaalset seisundit.