Kehtestati Rakvere kesklinna keskuse detailplaneering

Rakvere keskuse eskiis.

Rakvere linnavolikogu kolmapäevasel istungil kehtestati Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala ehk OG Elektra kavandatava ärikeskuse detailplaneering. Selle poolt hääletas 15 saadikut, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 3. Otsusele eelnes aga ligi kaks tundi pikk arutelu, kus kõik osapooled omi seisukohti veelkord esitada said.

Liisi Kanna

„Regionaal- ja põllumajandusministeerium andis heakskiidu kõne all olevale detailplaneeringule. Ministeeriumi soovitusi detailplaneerinu täiendamiseks on arvestatud – see tähendab, et detailplaneeringu seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku ning säästliku maakasutuse põhimõtete järgimise kohta. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas pööratud tähelepanu ruumi kvaliteedi põhimõtete järgimisele ning avalike ja erahuvide tasakaalustamisele,“ tõi abilinnapea Kert Karus välja järelvalvet teinud ministeeriumi otsuse.

„Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele, sealhulgas Rakvere linna üldplaneeringule,“ märkis abilinnapea.

Karus andis ülevaate detailplaneeringuga seotud protsessi käigus ning peatus pikemalt arhitektuurikonkursi korraldamise küsimusel, mis palju tähelepanu on pälvinud. „Antud detailplaneeringu puhul ei saanud ja ei saaks ka tagantjärgi arhitektuurikonkursi nõuet arendajale kohustuseks seada,“ sõnas ta, selgitades, et planeeringus ei plaanita ehitada linna üldplaneeringus määratud arhitektuurikonkursi kohustusega alale, samuti ei plaanita ehitada avalikku hoonet, mille puhul konkurss nõutav oleks. „Isegi kui me seda väga sooviks, ei saaks me sellist kohustust arendajale panna.“

Lisaks tõi ta välja, et niisuguse nõude määramisel peaks arendaja sellest kohe algusest, esimese dokumendi vastu võtmisest peale teadlik olema. „Ajas tagasi minnes, arendaja tutvustas arhitektuurset eskiisi vahetult enne, kui otsustasime siin volikogus selle detailplaneeringu algatada. Ning siis veelkord, kui te selle vastu võtsite. Ja kõik sobis!“ toonitas Karus.

Volikogu liige Laila Talunik, kes praegu plaanitavat lahendust küsimärgi alla on seadnud, nentis istungil, et ei ole kunagi olnud arenduse vastu, vaid tema hinnangul on küsimus just üldplaneeringus sätestatud tingimustes ning selles, kuidas on toimunud protsessi menetlus. „Praegune protsess on näidanud, et üldplaneeringus sätestatud tingimused on vaieldavad ja ei ole üheselt mõistetavad ning tekitavad vaidluskohti,“ sõnas Talunik, püstitades ühtlasi küsimuse, kas linnavalitsus hakkab selles valguses uut üldplaneeringut tegema.

Opositsiooni esindajad Anti Poolamets ja Marti Kuusik jäid sõnavõttudes tugevalt enda seisukoha juurde, et tuleks siiski korraldada arhitektuurikonkurss. Seejuures loobiti kive ennekõike linnavalitsuse kapsaaeda, et sellist ootust arendajale ei seatud.

Istungil viibis külalisena ka OG Elektra omanik Oleg Gross, kes toonitas, et praegu on jutt ju alles detailplaneeringust – ehitusprojektiga saab veel paljut muuta.

„Detailplaneering annab hoone maksimaalsed mahud ette. Aga me teeme ju ehitusprojekti, kus saame asju muuta, kuni konkursi korraldamiseni välja. Detailplaneeringuid võetakse vastu ka nii, et pannakse ainult kastidena mahud paika ja üldse ei räägita, kust uksest keegi käib. Miks me sellest nii detailselt räägime, me jõuame selleni,“ selgitas Gross.

Sama seisukohta väljendas endine abilinnapea Rainer Miltop. „Me pole ära õppinud, mis on detailplaneering. Me räägime täna kõrgusest, asukohast ja mahust,“ toonitas ta.

Pärast otsuse vastuvõtmist tänas Oleg Gross volinikke ning kinnitas veelkord, et ka tema soov on teha parim lahendus. Ta nentis, et Rakvere keskuse ehitus on nüüd seoses Viljandi veekeskuse rajamisega liikunud järjekorras teiseks ning kaks-kolm aastat nihkub selle ehitus edasi.