Kes meist ei tahaks kena naeratust ja terveid hambaid?

Kuulutajas hakkab igakuiselt ilmuma suutervise teemasid puudutav rubriik, kus jagab teadmisi valdkonnas pikaaegseid kogemusi omav Helina Schmidt-Qasim.

Helina õppis hambaarsti õe eriala Helsingis ning on end täiendanud Tartu Ülikoolis. Igapäevaselt töötab Helina hambaarsti õena Soomes ja selle kõrvalt annab suutervise-teemalisi loenguid Tallinna Tervishoidu Kõrgkoolis.

Nüüd vahendame praktiku soovitusi leheveergudel meiegi. Artiklitele lisaks ootavad ees kaasamõtlemist pakkuvad tegevused ja mängud. Põnevat ja harivat lugemist!

——————————————————————————————————————-

Lugedes viimast Eestis 3-, 6- ja 12-aastaste laste seas läbi viidud hammaste seisukorda kaardistavat uuringut selgub, et Eesti laste suutervis jääb Euroopa keskmisele alla. Kuid ka viimane Eesti üle 35-aastaste täiskasvanute suutervise seisukorra kaardistamise raport on kurb – kolmveerand sellesse vanusegruppi kuuluvatest eestlastest vajab hambaravi.

Sellest lähtuvalt jääb peas pöörlema vaid mõte: „Kuidas veelgi enam edendada Eesti rahva suutervist?“

Minu unistus on rännata ümber Eestimaa ning aidata inimeste igapäevaellu viia rohkem teadmisi ja oskusi. Olen hambaarsti õde ja töötan hambaarsti tööpaarina. Lisaks tegelen suutervise edendamisega ja teen suutervisekontrolle last ootavatele peredele ja lastele vanuses 0–7 aastat. Olen spetsialiseerunud erialal lõualuuliigeste haiguslikud seisundid ning näo- ja lõualuude piirkonna funktsioonianomaaliad. Olen pühendunud inimeste tervise hoidmisele ja parandamisele, läbi pideva harimise ja arendamise. Lisaks jagan oma oskuseid ja teadmisi õpilastele, kellel on soov ennast suutervise erialal koolitada.

Suutervis on osa kogu keha tervisest ja heast elukvaliteedist. Terve suu on heaolu peamine eeltingimus, mis võimaldab meil rääkida, süüa ja suhelda ilma ebamugavustunde või häbita. Kehv suutervis on paljuski seotud mitmete levinud haigustega, mis vähendavad elukvaliteeti ning omakorda mõjutavad inimest nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.

Suutervist saab kõige paremini hoida tervislike eluviiside, tervislike toitumisharjumuste ja õige toitumisrütmiga, vältides päeva jooksul näksimist, ning puhastades iga päev hommikul ja õhtul hoolikalt hambaid ja hambavahesid. Kindlasti tuleks hambaarsti külastada regulaarselt kord aastas või vastavalt hambaarsti poolt teile määratud kontaktintervallidele.

Väga oluline on pere ettevalmistus tulevase lapse suutervishoiuks. Suutervishoiu eesmärk lapse ooteajal on, et pere kombed ja harjumused oleksid suutervist soodustavad. Lapsevanemad ja ka vanavanemad peaksid mõistma suuhaiguste põhimõtteid ja teadma suuõõne enesehooldusmeetodeid nende ennetamiseks. Hea suutervis algab heast eeskujust.

Hammaste lagunemine ja probleemid hammaste kinnituskudedega on üldised ja pikaajalised põletikulised haigused ehk nakkushaigused. Need on enamasti asümptomaatilised ehk ilma sümptomiteta või kergelt sümptomaatilised, mistõttu võivad need lihtsalt tekkida ja märkamatult areneda. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse probleemi tekkimisel, mitte ennetavalt.

Enamikul täiskasvanutest on suus teatud määral pikaajaline põletik, mis vajab ravi. Seetõttu on oluline regulaarne hammaste kontroll nende leidmiseks, raviks ja eriti ennetamiseks. Terve suu võimaldab saada vajadusel muude haiguste ravi ja ravimeid (näiteks luuravimid, bioloogilised ravimid, vähiravimid, mitmesugused suuremad operatsioonid) viivitamatult ehk kohe kui neid vaja läheb.

Mõnikord võib suupõletik levida ka teistesse kehaosadessevõi mõjutada kogu keha. Suubakterid võivad sattuda vereringesse, mis omakorda põhjustavad kogu kehas vaikselt põletikku ja võivad olla seotud mitmete üldhaiguste mõjutamisega. Teaduslikult on tõestatud seoseid halva suu tervise ja oluliste üldhaiguste (nagu ateroskleroos, diabeet ja rasvumine) vahel.

On teada, et täiskasvanutel väga levinud hammaste kinnituskudesid hävitavat haigust, parodontiiti põdevatel inimestel on võrreldes tervete suudega 70 protsenti suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ning parodontiit on selle riskitegur. Parodontiit suurendab ka II tüüpi diabeedi tekkeriski ning nagu kõik põletikud, halvendab diabeedi ravitasakaalu.

Usinalt uuritakse ka seost suuinfektsioonide ja teiste haiguste vahel, nagu autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik) ja kroonilised neuroloogilised haigused (nt Alzheimeri tõbi ja sclerosis multiplex).

Teadmisi kõigil neil teemadel ja veelgi rohkem soovin järgnevates artiklites teiega jagada. Kutsun teid kaasa sellele rännakule, et äratada teadmisjanu suutervist puudutava vastu ning seda kaudu soovi parandada nii suu- kui ka üldtervist.

Teie teejuhiks on hambaarsti õde Helina Schmidt-Qasim.