Keskkonnaminister kohtus omavalitsusjuhtidega

Viimatisel Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) koosolekul osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants rääkis seadusemuudatustest ja tulevikuplaanidest.

Liisi Kanna

Jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu järgi hakkavad omavalitsused saama jäätmehoolduse arendamiseks sihtotstarbelist toetust, mis järgmisel aastal oleks umbes 2,9 eurot aadressiobjekti (eluruumid ja elamu otstarbega hooned, näiteks suvilad) kohta.

Näiteks saab selle toetuse eest hoida jäätmejaamu rohkem aega avatud ja tasuda käitluskulud, et elanikud saaksid tasuta või väikese tasu eest liigiti kogutud jäätmed ära anda. Siia alla kuuluvad ka tööjõukulud. Lisaks võib toetust kasutada jäätmealaseks nõustamiseks, teabe levitamiseks ja järelvalveks.

„Esialgu antakse toetust kõigile omavalitsustele aadressiandmete järgi, alates 2018. aastast peavad olema täidetud neli tingimust,“ rääkis minister.

Selleks ajaks peab omavalitsuse territooriumil töötama jäätmejaam või olema tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses. Toimuma peab korraldatud jäätmevedu. Peab olema kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning asutatud jäätmevaldajate register.

„Toetuse summa otsustatakse igal aastal uuesti,“ nentis Pomerants ning lisas, et tema arvates väga palju väiksemaks summa enam minna ei saa.

Näiteks saaks praeguste omavalitsuste puhul suurimat toetust Rakvere linn, ligi 25500 eurot ning väikseimat Rägavere vald, veidi üle 1800 euro.

Muutumas on ka keskkonnatasude jaotusmudel, täpsemalt kaevandusõiguse tasude laekumise süsteem riigile ja omavalitsusele.

Minister tõi välja, et Lääne-Virumaa KOVidele tervikuna on see positiivne, nii keskkonnatasusid kui tasandusfondi raha hakkab laekuma rohkem. Muudatuse toimumisel laekub 2017. aastal maakonda ligi sada tuhat rohkem, kui vana mudeli järgi.

Kaotajad on Rakvere linn ja Kadrina vald, suurim võitja Sõmeru vald, kus tasude osatähtsus moodustab põhitegevuse tuludest 9 protsenti.

Jutuks tulid ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetused. 2017. aastaks on keskkonnaprogrammi tarbeks plaanitud umbes 20 miljonit. „Teeme ühe taotlusvooru, nii vara kui võimalik,“ sõnas Pomerants ning pani kõigile südamele, et seejuures tingimuste täitmist väga hoolega jälgitaks.

Keskkonnaminister puudutas ka maahindamise teemat ning tõdes, et selles osas püütakse alles esimesi samme ette võtta. Teemaga edasi liikumiseks oleks vaja jõuda selgusele, milline võiks olla maksustamine, kui korraline hindamine on läbi viidud.

Küsimuse peale, miks asi toppama on jäänud, vastas minister: „Kardetakse reaktsiooni, et vot just see valitsus tõstis maamaksu.“

Kohalikke juhte huvitas ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tulevik. „Selles osas on minu plaan mitte muudatusi teha. RMK toimib ja maksab riigile dividende, järgmisel aastal lausa 30 miljonit,“ arutles minister.

Pomerants nentis, et mõningast selgust oleks siiski vaja luua. „Täna on endiselt riigil maid, mis võiksid olla RMK omandis ja vastupidi. Lisaks peab vaatama, millised maatükid võiks riik müüa eraomandisse.“

Keskkonnaminister Marko Pomerants (vasakul) ja Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. Foto: Liisi Kanna

_____________________________

Lääne-Viru Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi tundis muret keskkonnakaitse valdkonna projektide rahastamise taotlustega seotud muudatuste pärast.

VIROL on mitmeid aastaid teinud maakonna koolidele keskkonnateadlikkuse tõstmise ühisprojekte nagu õuesõppeprojekt “Metsaga sõbraks”, kus osalesid kõik maakonna kolmandate klasside õpilased, ja gümnasistidele mõeldud projekti “Uurimuslik päev Sagadis”.

Varem võisid taotlejateks olla omavalitsusliidud, MTÜd ja SAd, edaspidi aga mitte.

„Liit võttis projekti raames koolidelt volikirjad, et võime nende eest projekti esitada ja seda eelkõige koolide koormuse vähendamiseks. Liit tegi taotlused, aruanded, hanked. Koolidel oli vaja ainult ennast projekti registreerida ja lapsed said osa,“ selgitas Hõbemägi.

Nüüd saab õpilaste õppekäikudeks toetust taotleda kool ise või koolipidaja, lihtsustatud menetluse alusel.

„Väidetavalt on muudatuse eesmärk anda koolidele ja koolipidajatele suurem võimalus ja vastutus õppeprogrammide valimisel. Seletuskirjas seisis veel, et muudatus aitab ajapikku eristada paremaid õppeprogramme läbiviivaid keskuseid, mis õigustavad KIK-i toetust,“ kirjeldas Hõbemägi põhjendusi.

„Oleme nendele projektidele igal taotluskorral rahastuse saanud ja need on hästi sissetöötatud ning ennast õigustanud. Koolide huvi oli suur, et see jätkuks. Milleks lõhkuda toimivat süsteemi? Üldjuhul tähendaks see, et projektiga peaks majandama hakkama õpetaja. Mina näen, et läbi omavalitsusliitude oleks kaasatus olnud oluliselt suurem. Saan aru, et taotlemine muutub lihtsamaks koolidele, samas välistatakse toimivad ühistaotluste esitamised liidu näol.“