Kiideti täiskasvanud õppijaid

Täiskasvanuhariduse maakondlik tunnustamise sündmus leidis aset täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames 7. oktoobril. Üritus toimus juba 23. korda. Tunnustamise eesmärk on väärtustada elukestvat õppimist.

Tiiu Säbel,

täiskasvanuhariduse koordinaator maakonnas

Sellel aastal esitati Lääne-Virumaal rahva poolt 15 nominenti neljas kategoorias. Aasta õppija nominente oli sellel aastal kokku üheksa, aasta õpiteo nominente neli, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralikuma tööandja nominente kumbagi üks.

Lääne-Viru maakonna aasta õppija laureaadiks valiti Rašida Nugumanova Rakverest. Teda esitas Marju Malm, Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog. Rašida on õppinud venekeelsetes koolides, kuid gümnaasiumi hariduse omandas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis eesti keeles. Rašida soovib kindlasti minna edasi õppima. Ta töötab Jeld-Wen AS-is kvaliteedi kontrollina ning eesmärgiks on omandada kvaliteedi spetsialisti kutse, et tööalaselt karjääriredelil edasi liikuda.

Eripreemiaid anti selles kategoorias välja kolm. Eripreemia „Laiapõhjalise õpitegevuse ja aktiivse tegevuse eest küla kogukonnas“ pälvis Kristlin Läänemägi Tapa vallast, kelle esitas Lehtse kooli direktor Merike Kärmas. Kristlin omandas Tallinna Ülikoolis klassiõpetaja eriala, lisaerialaks eesti keel ja kirjandus. Ta täiendab end pidevalt, näiteks erivajadustega laste hariduses märkamise alal, lisaks tegutseb naiskodukaitses. Kristlin alustas tööd Lehtse koolis huvijuhina, nüüd on klassiõpetaja. Ta on külakogukonna liige ning tantsib rahvatantsu.

Eripreemia „Edasipüüdlikuse ja otsusekindluse eest läbi õppimise“ sai Kristel Nurme Rakvere linnast. Tema esitajaks oli Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Marju Malm. Kristel õppis Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis ja sai sealt tuge ning innustust. Õppimine hakkas meeldima. Tulevikusihiks on minna edasi Tartu Ülikooli inglise keelt ja kirjandust õppima.

Eripreemia „Elukestev õppija eeskujuks õppijatele ja õpetajatele“ sai Aivi Must Tapa vallast, kelle esitajaks Tapa vallavolikogu liige Alari Kirt. Aivi on Tamsalu Gümnaasiumi direktor. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika eriala, omandanud Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise magistrikraadi. Eelmisel aastal lõpetas Aivi Tallinna Majanduskoolis õigusassistendi eriala. Õppimine kuldses keskeas oli esialgu hirmutav, kuid õppimine on toonud suurel hulgal positiivsed muutusi. Aivi väärtustab elukestvat õpet.

Aasta õppija nominendiks oli ka Kersti Suun-Deket  Rakvere vallast, kelle esitas Anne Kalviste. Kersti töötab Rakvere linnas sotsiaalosakonna juhatajana ning täiendab end pidevalt pereteraapia valdkonnas. Lisaks tegutseb koolitajana.

Samuti nomineeriti Rebecca Liis Armus Rakvere vallast, kelle esitas Merje Roopa. Rebecca Liis on õppinud ärijuhtimist, täiendanud ennast ülikoolides õigusteaduse valdkonnas. Ta toetab naisi, kes alustavad oma ettevõtlusega ja pakub tuge puuetega inimeste ühingule bürokraatiga toimetulekuks. Rebecca Liis ütleb ise, et koolitused ja õpingud annavad talle selle, et olla parem juht ja juhendaja.

Nominendi Tuuli Talahi Tapa vallast esitas lasteaia Krõll direktor Viiu Uudam. Tuuli on õppinud Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks, omandanud bakalaureuse ja magistri kraadi. Oma töös kasutab Tuuli innovaatilisi info ja kommunikatsiooni vahendeid ning toetab kolleege. Tuuli on Tamsalu lasteaias Krõll lasteaiaõpetaja.

Nominendiks oli ka Marit Moorits Tapa linnast. Teda esitas lasteaia Pisipõnn õppealajuhataja Leevi Ivainen. Marit on õppinud sotsiaaltööd ja sotsiaalpedagoogikat. Ta täiendab ennast pidevalt, hingelähedane teema on erivajadusega lapsed lasteaias – Marit on läbinud tugiisiku koolituse selles valdkonnas. Marit töötab lasteaias Pisipõnn lasteaiaõpetajana.

Nominentide hulka kuulus ka Helina Kukk Rakvere linnast, kelle esitas Triin Siiber, Paide Täiskasvanute Keskkooli õppealajuhataja. Helina on õppinud aiandust ja spaateenindust – mõlemad koolid jäid pooleli. Kuid siiski leides ta taas enesekindluse ning lõpetas käesoleval aastal Paide Täiskasvanute Keskkooli kuldmedaliga. Helina soovib minna edasi õppima ärijuhtimise erialale.

Lääne-Viru maakonna aasta õpiteo laureaat on Haljala vallast: projekt „Aiandusalased oskused kogukonda“, mille korraldajaks Varangu Külaselts Urve Kingumetsa eestvedamisel. Õpitegu sai teoks tänu kohaliku omaalgatuse programmile. Toimusid loengud, õpitoad, õppereisid. Õpiti koduaedade kujundamist, mille läbi muutus külakeskkond atraktiivsemaks. Õpiteos osalejad kasutasid ja kasutavad saadud uusi oskusi oma kodudes ning annavad teadmisi edasi järeltulevatele põlvkondadele. Suurenes erinevate põlvkondade koostoimimine. Esitajaks oli Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peaspetsialist Lea Lehtmets.

TÕN tugigrupp tunnustas kolme õpitegu maakonna eripreemia vääriliseks. Eripreemia „Õpitegu, millest võib saada edasi midagi suurt“ pälvis „Vestlusõhtute sari kujutavast kunstist ja arhitektuurist“, korraldajaks Kadrina valla raamatukogu Ene Heide ja Tiiu Kaare eestvedamisel. Esitaja oli taas Lea Lehtmets. Tegemist on kunstiteemaliste vestlusõhtute sarjaga, mille käigus tutvustatakse läbi erinevate teemade klassikalist ja kaasaegset kunsti.
Vestlusõhtute sarja toetas Leader programm.

Eripreemia „Kogukonda õppima innustav“ pälvis Simuna naisteklubi projekt „Õppides oled õnnelik“, Mary Tammeti eestvedamisel. Esitajaks oli Väike-Maarja valla arendusnõunik Ene Preem. Käesoleval aastal veebruarist-juulini tegeleti õpitubades nunovildi ja nahast esemete valmistamisega, õpiti pouring maali tehnikat ning läbiti kunsti- ja keraamikakoolitused, toimusid aianduse õppereisid. Klubi on julgustanud kogukonna liikmeid õppima.

Eripreemia „Muinasjutulise loomepisiku eest“ läkski MTÜ Muinasjutulises Loomepisik töötubadele, esitajaks taas Ene Preem. Töötoad tegutsevad Rakvere linnas Inga Rebase ja Gristel Pärnamägi organiseerimisel ja juhendamisel. Muinasjutulise loomepisiku tegemisi saab jälgida Facebooki vahendusel. Töötubades õpiti tegema Jaapani köites albumeid, meisterdama nukke, valmistama märkmikke jne.

Kategoorias Lääne-Viru maakonna aasta õppijasõbralikum tööandja sai lauraadiks Päts OÜ, esitajaks Tiiu Säbel. Laureaadi tiitlit tuli vastu võtma Kaja Hallik. Tööandja pakub erialaseid täiendkoolitusi pagari ja kondiitri valdkonnas. Seoses uute toodete juurutamisega, on enesetäiendamine iseenesest mõistetav. Päts täiustab kogu aeg oma toodangut ja nende maine on suurepärane. Ettevõttel on hea koostöö Rakvere Ametikooliga ning teiste maakonna organisatsioonidega. Ettevõte võtab vastu õpilasi, et tutvustada oma töid ja tegemisi. Päts on Eesti Pagarite Seltsi liige.

Lääne-Viru maakonna aasta koolitaja laureaadiks valiti Aare Reimann Rakvere linnast. Teda esitas Maimu Põldma, Rakvere Ametikooli täiendõppe osakonna koolituse projektijuht. Aare töötab Rakvere Ametikoolis mehaanika ja metallitöö valdkonnas õpetajana. Ta osaleb järjepidevalt sisekoolitustel ning on käinud Erasmus+ programmiga õpirändel Leedus, külastades metalliettevõtteid. Igapäevatööle lisaks õpetab ta täiskasvanutele täiendõppena keevitamist ning juhendab praktikante. Aarel on keevitaja I kutsekvalifikatsioon ja kutseõpetaja tase V.