Kodud süttivad enamasti hooletust suitsetamisest ja hooldamata kütteseadmest

Aasta esimese üheksa kuuga on Ida- ja Lääne-Virumaa 60 eluhoone põlengu peamiseks põhjuseks olnud suitsetamine, küttesüsteemide valesti kasutamine ja elektriseadmete rike. Kütteperioodi alguses on viimane aeg lasta spetsialistil oma kütteseadmeid kontrollida.

Põlenguid on olnud enim Ida-Virumaa suurlinnades Narvas ja Kohtla-Järvel, kus on ka suurem elanike arv. Aasta algusest kuni septembri lõpuni on toimunud 34 tulekahju kortermajades, 15 üksikelamutes ja 12 kõrvalhoonetes. Tulekahjudes on sel aastal hukkunud Ida-Virumaal 4 ja Lääne-Virumaal 3 inimest, Eestis kokku juba 29 inimest. Tulekahjud eluhoonetes on Ida- ja Lääne-Virumaal olnud siiski langustrendis. Kui 2019. aastal oli aasta esimese üheksa kuuga toimunud piirkonnas 119 põlengut, siis 2021. aastal juba 76 ja käesoleval aastal 60.

Akuseadmete laadimise riskid

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Tanel Sepajõe tõi välja, et peamiseks päästepiirkonna kortermajade põlengute tekkepõhjuseks on sel aastal olnud suitsetamine, lisaks elektriseadmete rike või nende kasutamisest alguse saanud põlengud. „Lähiajast on tuua näiteks põleng, kus suitsuandur päästis elu, sest ajas üles suitsuga voodisse läinud mehe. Mees tegutses kiiresti ja viskas põleva teki maja aknast välja. Või siis pikendusjuhtme ülekoormusest alguse saanud põleng korteri köögis. Õnneks ka selles juhtumis keegi inimestest kannatada ei saanud,“ tõi õnnetustest näiteid büroo peainspektor Artjom Ivanov.

Päästeameti inspektorid toovad välja uue põlengu põhjuse trendi. Nimelt on sagenenud akuseadmete laadimisega seotud põlengud. „Põhjustada võivad põlengu akuseadme regulaatori rike, mis laeb üle või siis on kogunenud seadmesse palju tolmu, mis põhjustab kuumenemist, sest jahutus on takistatud. On ka olukordi, kus kasutatakse vigastada saanud akut,“ selgitas Sepajõe. Ta soovitab akude puhul vältida elektriseadmete laadimist ja hoiustamist tolmuses keskkonnas, aga eelkõige järelevalveta laadimist. Sepajõe rääkis sügisel toimunud õnnetusest, kus kontoris jäeti pealamp diivanile laadima, ülekuumenemisest läks põlema diivan ning tuli levis juba seinale. Õnneks lõppes õnnetus suuremate kahjudeta ja keegi tules kannatada ei saanud.

Eramajades on tulekahju põhjustanud küttesüsteemide hooletu kasutamine, see on valesti paigaldatud, küttesüsteem on katki või vananenud. „Lisaks on päästejuhtumeid, kus polegi võimalik konkreetset tulekahju tekkimise põhjust välja selgitada, sest sündmuskohal on jäänud põlengust järele vaid korsten või betoonpõrand ning kannatanu ei suuda ise tekkepõhjust selgitada,“ lisas Sepajõe.

Puhastada ise korsten või tellida teenus?

Päästeameti meediaesindaja Silver Kuusiku sõnul on kütteperioodi eel oluline veenduda selles, et küttesüsteem oleks korras. „Parim aeg korstnapühkija kutsumiseks on tegelikult pärast küttehooaja lõppu. Siis saab spetsialist süsteemi ära puhastada ja üle kontrollida ning kui ilmneb, et miski vajab parandamist, on uue kütteperioodini veel piisavalt aega, et jõuaks vajalikud tööd ära teha,“ ütles ta.  

Küttesüsteemi võib eramajas puhastada iga-aastaselt ka ise, kuid vähemalt igal viiendal aastal peab seda tegema vastava kutsetunnistusega korstnapühkija. „Kortermajades ja paarismajades peab küttesüsteemi puhastama igal aastal kutsetunnistusega korstnapühkija. Eramajade puhul on ise puhastamise eelduseks vastavate oskuste ja vahendite olemasolu. Kui neid ei ole või on kahtlusi, siis tasub ka seal lasta töö ära teha spetsialistil,“ soovitas Kuusik. Ta lisas, et küttesüsteemi puhastamisesse ei tohi kindlasti suhtuda kergekäeliselt – sellest sõltub kõigi elanike ohutus. 

„Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste üks kõige sagedasemaid põhjuseid,“ nentis Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.  

Gaasiseadmete kontroll ja hooldus  

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meediaesindaja Aap Andreas Rebas tuletab aga meelde, et gaasiseadmete lõõride ning ventilatsiooni hooldustöid ise teha ei tohi. „Gaasitorustike ja -seadmete remonti ning hooldust tohib teha vaid vastavat eripädevust (A-kategooria gaasitööde vastutav isik) omav isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Gaasiseadme korstnat tohib puhastada ainult pädev korstnapühkija,“ rääkis Rebas. 

Gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida iga nelja aasta tagant. Sama aja tagant tuleb lasta kutsetunnistusega korstnapühkijal puhastada ka gaasikatla korstnat. 

Pädeva korstnapühkija leidmisel on abiks küttesüsteemide portaal. Sealt leiab kutsetunnistusega korstnapühkijate ja ka pottseppade kontaktid.

Suitsuandur ja vingugaasiandur on kohustuslik kodudes, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Korstnaga ühendatud gaasiseadmega kodudes on samuti kohustuslik vingugaasiandur. 

Päästjate kodunõustamised

Päästeamet jätkab 2018. aastal alanud kodude tuleohutuks tegemise toetamist. Sel aastal tehakse 21 Ida-Virumaa ja 21 Lääne-Virumaa kodus korda tuleohtlikud elektrijuhtmestikud ja küttesüsteemid, mõnes kodus mõlemad. Koostöös kohalike omavalitsustega tehakse korda eelkõige toimetulekuraskustes perede kodud.

Päästjad soovitavad lisaks kütteseadmete ja elektrijuhtmestiku kordategemisele põlengute ärahoidmiseks mitmeid meetmeid alates raskesti süttivast voodipesust ja madratsist kuni tulekustutusampullide ja -granaatideni. Erinevate ennetusmeetmete kohta saab nõu küsida päästjatelt kodunõustamise ajal. Päästjaid võib ise koju kutsuda helistades tasuta ööpäevaringselt numbrile 1247 või uurides inspektorite kontakte veebilehelt www.rescue.ee.

Kuulutaja