Koduloomade varjupaiga ehitamine võib minna planeeritust kallimaks
Lääne-Virumaal oodatakse pikisilmi uue koduloomade varjupaiga valmimist. Hetkel ollakse projekteerimisjärgus, kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt valmib varjupaik Vinni valda Lääne-Viru Jäätmekeskuse kõrvalkrundile 2023. aasta sügiseks.
Katrin Uuspõld
Projekteerimishanke võitnud P.P. Projekt OÜ, kes on varem projekteerinud muuhulgas ka Pärnu koduloomade varjupaiga, on valmis saanud eelprojekti. „Kalkulatsioon näitab, et esialgu planeeritud 333 tuhandest eurost varjupaiga valmisehitamiseks ei pruugi piisata. Eelprojekt koos eeldatava hinnakalkulatsiooniga kooskõlastati VIROL juhatuse koosolekul. See andis projekteerijale nö rohelise tule edasi minna põhiprojekti koostamisega,“ rääkis Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) tegevjuht Sven Hõbemägi.
Hõbemägi selgitas, et 333 tuhat eurot sisaldab nii projekteerimist, omavalitsuste omafinantseeringut kui riigipoolset lisarahastust, mis saadi eelmisel aastal maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest. „Reaalselt jääks siit ehituse ettevalmistamiseks ning ehituseks ca 260 tuhat eurot,“ kommenteeris Hõbemägi.
Selleks aastaks on Lääne-Virumaale VIROLi tegevjuhi sõnul sama meetme kaudu eraldatud 520 152 eurot ning selle kasutamisotstarve on VIROLi otsustada. Oma üldkoosolekul otsustas VIROL uuest toetusmeetmest taotleda varjupaiga projektile lisarahastust. „Omavalitsuste omaosalus varjupaiga valmimisel on jätkuvalt 25 protsenti maksumusest. Iga omavalitsuse panus sõltub selle omavalitsuse elanike arvu protsentuaalsest suhtest maakonna elanike arvu seisuga 1. jaanuar 2022,“ täpsustas Hõbemägi. Ta lisas, et kui varjupaiga ehitamisest toetusmeetme raha üle jääb, saab seda kasutada mõne teise ettevõtmise heaks, mis kajastub maakonna arengustrateegia tegevuskavas. „Oleme nii ka varasemalt käitunud,“ lisas Hõbemägi.
„Varjupaiga põhiprojekt peaks valmima enne suve, ideaalis me näeme, et 2023 sügiseks oleks koduloomade varjupaik valmis. Kui tuleb tagasilööke, on 2024 sügiseni aega,” märkis Hõbemägi.
Kaua oodatud uus varjupaik
2020. aasta mais allkirjastasid kõik Lääne-Viru kaheksa omavalitsust koduloomade varjupaiga teenuse korraldamise koostööleppe. Rakveres Kasarmu tänaval asuvat varjupaika haldab Rakvere linn, kõik maakonna omavalitsused katavad ühiselt kulusid.
Tingimused on praeguses Rakvere varjupaigas kehvapoolsed ning VIROL on otsustanud, et varjupaigaga tegeletakse ühiselt. „Millises vormis täpselt, see pole veel kindel, kas luuakse MTÜ või mõnes muus vormis, aga tänavu peab ka selle ära otsustama,” kommenteeris Sven Hõbemägi.
Uues rajatavas varjupaiga hoones on pinda 300 ruutmeetrit, ühes tiivas hakkavad elama koerad, teises kassid. Lisaks on jooksuaedikud koertele ja väliaedik kassidele. Rakvere linna keskkonnaspetsialist Riin Sikka rääkis, et täna on kassitoad erinevates soojakutes, uues varjupaigas aga koos ühes hoones. „Ka puudub praegu kassidel õues käimise võimalus ning koertel jooksuaedik,“ nimetas ta.
Kasse rohkem kui koeri
Kui loom satub varjupaika, siis kaks nädalat oodatakse vana omanikku talle järgi, seejärel on õigus loom anda adopteerimiseks. Rakvere koduloomade varjupaiga asukatest leidis 2021. aastal endale kodu 119 looma: 86 kassi ja 33 koera. Lisaks tulid oma kadunud lemmikule varjupaika järgi kahe kassi ja nelja koera omanikud.
„Kõige enam loomi jõudis varjupaika eelmisel aastal Tapa vallast, Viru-Nigula vallast ja Rakvere linnast,“ rääkis Riin Sikka.
Sikka märkis, et kui asulates-linnades kipuvad tekkima kassikolooniad, siis koerad ei ole kodutud, vaid lihtsalt jooksus olevad loomad. „Nii et kui näha linnas kaelarihmaga koera liikumas, siis ei pea kohe varjupaika helistama, sest järgmisel tänaval võib ta juba koduhoovi lipsata. Aga kui loom on räsitud olemisega, siis tuleb kindlasti varjupaika märku anda. Kassikolooniatega on teine lugu. Nendest tuleb oma vallavalitsusse teada anda ja edasine tegevus lepitakse kokku,“ rääkis Riin Sikka.
Sikka tõi välja ka selle, et sageli jõuavad varjupaika kiibistatud loomad, kuid kiip on isikustamata ehk omaniku andmeid ei ole registrisse kantud. Ta pani loomaomanikele südamele, et nad oma andmete olemasolu kontrolliksid kas loomaarsti juures või üle-eestilisest lemmikloomaregistrist www.llr.ee.
Jaanuarikuu lõpu seisuga oli Rakvere koduloomade varjupaigas 24 kassi ja 7 koera ning tänavuse aasta esimese kuu jooksul leidis kodu kümme kassi ja seitse koera, neist enamik kutsikad.
