Kogemus: Virumaa noored külastasid sõpruslinna Saksamaal
21.–26. märtsi veetsid Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpilased ja kaks õpetajat taaskordsel õpilasreisil Saksamaal. Kaheksaliikmelise grupi sihtkohaks oli Plön, mis on maakonnalinn Põhja-Saksamaal. Plönis asub VPG sõpruskool, Plön Schloss Gymnasium, millega oleme sõprussuhteid pidanud juba rohkem kui 30 aastat.
Tavaks on saanud reegel, et sakslased külastavad VPG-d sügisel ning meie teeme vastukülastuse kevadel. Nii ka seekord. Pärast pikka planeerimist ning ootamist seadsime oma suuna taas nende poole.
Saksamaale jõudis seltskond reedel, mis tähendas meie jaoks seda, et saime terve nädalavahetuse oma uute perede juures veeta. See, mida vaba ajaga ette võeti, oli iga pere enda otsustada – käidi randades, muuseumides, restoranides, linna ja loodust avastamas. Saime aimu, millised näevad välja tavapärased puhkepäevad.
Nädalavahetuse muutis meie jaoks eriti meeldivaks väga kaunis ilm, mida tol hetkel Eestis veel tunda ei olnud saadud – õues oli 16 kraadi sooja ning päike sillerdas. Inimesed tänavatel olid talveriided juba kappi visanud ning suud olid kõrvuni, nii ka meil. Saatsime nädalavahetuse rõõmsal noodil ära ning võtsime ootusärevuses vastu esmaspäeva.
Tõotas tulla põnev, kuna sakslastel oli planeeritud nii mõndagi ägedat. Esmaspäeval saime tutvuda saksa koolieluga. Osalesime tundides, kus mõistsime, et Eesti ja Saksamaa õppekorralduses on suured erinevused. Nende õppetöö gümnaasiumis toimub enamasti vaid digimaailmas, mis on Eestis pigem ebatavaline. Samuti tuli uudisena, et Saksamaa koolides on 13 klassi. Sakslasi huvitas ka elu Eestis – tutvustasime seda neile läbi presentatsioonide.
Pärast kooliga tutvumist seadsime suuna Prinzenhausi, kus meid ootas ees ekskursioon mõisas. Giidituur oli aga saksakeelne – meie kooli saksa keelt õppivad poisid said oma oskused proovile panna. Tuli välja, et saksa keel polegi nii lihtne, kui mõni arvata võib. Et mõista kogu juttu, peab keelt õppima ikka mõnikümmend aastat.
Teisipäeval külastasime üheskoos Lübeckis asuvat Hansamuuseumi, mis on maailma suurim Hansa Liidule pühendatud muuseum. See oli meie kõigi jaoks midagi uut – ka need, kes meist varem Saksamaal käinud olid, ei olnud sinna enne sattunud. Kindel on see, et kogusime palju uusi tarkusteri.
Kui saabus kätte kolmapäev, oli kõigi emotsioonides tunda veidikene kurbust, sest tuli pakkida asjad ning asuda tagasi koduteele. Selle ajaga olime juba ära harjunud uue elukorraldusega ja inimestega endi ümber. Hommikul jätsime hüvasti oma „vanematega“ ning lubasime, et kindlasti külastame neid uuesti – nii on meil ka plaanis! Hiljem istusime rongile ja sõitsime Hamburgi, kus läbisime pika jalutuskäigu. Käisime Domplatzi raekojaväljakul, St. Nikolai mälestusmärgi ja Elbphilharmonie juures. Nautisime linnavaadet ka kõrgustest ning võin kinnitada, et see oli tõesti äge. Otse loomulikult, nagu ka eelmine kord, sõime Hamburgis hamburgereid. See on meile nüüd justkui kohustuslik tegevus.
Päeva lõpuks tuli jätta hüvasti ka oma sõpradega. Tegime viimased soojad kallistused ja oligi aeg suunduda rongile, mis viis meid lennujaama. Pärast üheksa tunni pikkust reisi olime kõik lõpuks kodudes.
Oleme väga tänulikud selle võimaluse eest, mis meile antud on. Saime endale uusi sõpru, nägime paljut huvitavat ning kogusime mälestusi, mis kunagi meelest ei lähe. Kui selline projekt jätkub, teame varsti Plöni tänavaid sama hästi, kui teed koolist koju. Suured tänud õpetajatele Mardile ja Andrusele, kes meiega reisimast ei väsi ning need seiklused meile võimalikuks tegid.
Anett-Mirell Olt,
VPG õpilane
