Kõik südame asjad
Ülehomme õhtul näeb ETV-s ajaloolist Briti draamasarja „Grantchester“, mille peategelane, noor kirikuõpetaja Sidney, paneb käed külge kuritegude lahendamisel.
Tõnu Lilleorg
Sidney (mängib James Norton) on omapärane tüüp. Ühelt poolt harras jumalasulane, malbe, kõigi vastu sõbralik ja rahuotsiv. Teisalt kuulab ta jutlusi ette valmistades dšažžmuusikat, suitsetab ja kummutab sageli viskiklaasi, nii seltskonnas kui omapäi. Nii mõnigi paneb selliseid joomakombeid imeks, sest kirikuõpetajalt ootaks rohkem šerri mekkimist, mis on viskist poole lahjem naps. Ilmselt mõjutavad Sidneyt sõjatraumad, sest ta oli rindemees, kes elas nii mõndagi läbi.
Ühes peielauas avaldab lahkunu armuke Sidneyle kahtluse, et kadunukese surm saabus vägivaldselt, mitte enesetapu läbi. Teema käivitab Sidney, kes hakkab asja uurima, kasutades seejuures oma loomulikku vaistu, head suhtlusoskust ja ametiga kaasaskäivat võimalust erinevate inimestega juttu teha. Kolleeg Leonardile põhjendab ta oma uudset käitumist nii: „Inimsüda on tervenisti meie vastutusala.“
Peagi ristub Sidney tee kohaliku politseiuurija Geordie omaga, kes suhtub algul skeptiliselt kirikumehe ettepanekusse kvalifitseerida politsei vaatepunktist „turvaline“ enesetapp ümber keerukat uurimistööd nõudvaks mõrvalooks. Kuid kui kuritööd hakkavad jumalasulase abil lahenema, tekib meeste vahel koostöö ja sõprus.
Suutes aidata teisi, on Sidney enda hingeline seisukord kaugel lillelisest. Tema kooliõde Amanda on nõustunud teise mehe abieluettepanekuga ja see valmistab Sidneyle kõvasti hingepiina. Platooniline sõbrustamine Amandaga, mis on kujutanud endast iganädalasi ühiseid ettevõtmisi, nagu paadiretked, teatrikülastused ja muu selline, on olnud tema elus soojendavaks päikesepaisteks.
Kuritööde uurimisega saab Sidney võimaluse end proovile panna teistsugustes olukordades, kui tavaline kirikuõpetaja töö. Nii tekkib tal lisavõimaluse end avastada ja inimesena areneda ning seda „sumades sogases vees“, nagu iseloomustab Geordie kurjategijate püüdmist. Võib-olla saab Sidney nii vabamaks neist kammitsatest, mida sõjatraumad ja nendega üsna juhuslik kohanemine on tema ellu toonud.
Sarjas kasutatakse lahedat jutustamisvõtet, mida näeb iga osa lõpuminutitel. Nimelt kuuleb siis Sidney jutlust, millele on inspiratsiooni andnud äsjases osas nähtud sündmused. Jutluse ajal näeme kaadreid, mis näitavad tegelasi pisut teise nurga alt, kui äsjases osas, justkui jätkusündmustes. Siin ühinevad hästi loo jutustamise universaalne ja individuaalne tasand, luues ekraanile kunstilise kandvuse, mis lisab vaatamiselamusele sisukust.
„Grantchester“ on ajalooline telelugu ja seda märkab nii vormis kui sisus. Tegelaste riietus ja olustik on sel 1953. aastal, mil tegevus toimub, kohati tõeliselt vanaaegne. Mõneti teistsuguselt mõjub ka tegelaste omavaheline suhtlus. Tähendust omavad asjad, mida ei öelda välja ja oluline on, kuidas midagi öeldakse. See jätab tegelaste vahele ruumi ja põnev on jälgida, kuidas nad seda sisustavad.
Seriaali peaosatäitja James Norton, kes omab muide ülikoolidiplomit teoloogias, on varem ETV ekraanil mänginud kahes Briti sarjas. Vene kirjanduse suurteose „Sõda ja rahu“ põhjal vändatud teleloos mängis ta ühte peategelast ning tänapäevases krimisarjas „Varjude org“ (nähtav Jupiteris) kurjategijat.
Kevadhooajal näitab ETV sarjast kahte esimest hooaega, milles kokku on 12 osa. Järgmisi osi näeb sügisel. Telekanal plaanib ära näidata seriaali kõik osad, ka kuuenda hooaja omad, mille võtted peaksid toimuma tänavu. „Grantchesteri“ esimest hooaega saab vaadata Jupiteri veebis.
Ja muide, Grantchester on kohana päriselt olemas – pooletuhande elanikuga alevik paari kilomeetri kaugusel Tartu-suurusest Cambridge`i linnast ja omakorda 80 kilomeetri kaugusel Londonist. „Maakera pöörleb, aga Grantchester jääb samaks,“ iseloomustab üks sarja tegelane tabavalt aleviku hingeelu.
Sidney Chambers on noor hakkaja kirikuõpetaja. Foto: pressimaterjalid
