Koolilõuna asendust võib korraldada erinevalt
Koolilõuna asenduseks toidu jagamine on tekitanud veidi segadust, sest kooliti ja omavalitsuseti esineb erinevaid lähenemisi – kus jagatakse vaid vähekindlustatud peredele, kus kõigile soovi avaldanutele, kus korraldatakse sooja lõuna pakkumine, kus jagatakse toidupakke.
Haridus- ja teadusministeeriumi seisukohast on kõik lahenemised sobilikud, kui järgitakse nõudeid. Peamine on, et need, kes lõunat vajavad, selle saaks.
„Eriolukorras, kui õpilased on kodus distantsõppel, ei saa jätkuda koolide poolt tavapärane koolilõuna pakkumine. Ministeerium on palunud koolidel välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat. Kui koolile ja kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see kooli ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Abivajajatele koolitoidu pakkumine tuleb tagada,“ selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisa Tagel.
„Riik ette ei kirjuta, millised need pakid peavad olema, kui pikaks perioodiks või kui suurele hulgale õpilastele mõeldud. Omavalitsuste lõikes on praktika erinev, mõnel pool rangelt vajaduspõhine, teisal on jagatud koolitoitu või toidupakke ka kõigile õpilastele,“ lisas Tagel.
Nii mõneski kohas jagati eriolukorra algusfaasis lõuna asendust vähekindlustatud perede lastele, kuid otsustati hiljem võimaldada seda kõigile sooviavaldanutele. Sooja toidu pakkumine on keerukam, mistõttu paljudes kohtades on otsustatud toidupaki kasuks, transportides see otse inimestele koju või väljastades jagamispunktides.
Näiteks Rakvere linnas otsustati kohe alguses võimaldada toidupakk kõigile koolilastele ning soovijad saavad selle kätte gümnaasiumi hoovis. „Seni on toimunud koolilõuna pakkide jagamine kahel korral. 31. märtsil jagasime 250 ja 14. aprillil 403 pakki. See ei ole abipakk vähekindlustatutele, vaid koolilõuna pakk. Meie seda abipakiks ei kutsu, kõigil lastel on õigus saada koolilõunat. Pakk antakse kümne päeva jaoks iga kahe nädala tagant,“ selgitas Rakvere linnapea Triin Varek.
Vaidlusi selles osas, kellele jagada, Rakveres olnud ei ole. Küll aga on teatavat vastukaja tekitanud hoopiski pakkide sisu, ennekõike viimati jagatud ümberpakendatud toiduained. Teemat käsitleti ka linnavolikogu viimatisel istungil.
„Toorest kanafileed ei saa pakkuda, annab ikka selle peale tulla. See ei ole massimenetlemiseks kohane toit,“ andis volikogu liige Marti Kuusik negatiivse hinnangu. Ta lisas, et laps ei ela iga kümne päeva tagant saadavast toidupakist, vaid see on täiendav abi, kus säilivus ja hügieen on tähtsama väärtusega, kui täisväärtuslik menüü.
„Seisukohad on erinevad. Meie oleme lähtunud sellest, et pakkuda täisväärtuslikku toitu ja selle tegemise võimalust, mitte ilusat pakendit ja poolfabrikaate. Mina eelistan igal juhul e-ainetega kotlettidele värsket liha, mille ma kohe perele ära teeksin,“ vastas Triin Varek, lisades, et uue paki komplekteerimisel saadetakse paki sisu nimekiri ette, nii on inimestel võimalus otsustada, kas nad soovivad seda. Järgmine pakkide jagamine Rakveres toimub 5. mail.
Toidu ümberpakendamine keelatud ei ole, küll aga on veterinaar- ja toiduamet nii ümberpakendamise kui üleüldse pakkide jagamise kohta kirjutanud ette soovitused, mida tuleb järgida.
„Meil on toitlustaja, kes on saanud hankega koolilõuna pakkujaks. Tema korraldab seda, tema värskelt pakib. Temal on olemas ka tõendid selle kohta, kust on kaup tulnud jne,“ kinnitas linnapea.
Liisi Kanna
