Korraldatakse reide ujumis- ja lõkkekohtadesse
Päästeamet kehtestas möödunud laupäevast alates taas kõikjal üle Eesti suure tuleohuga aja ning nädalavahetusel kontrolliti inimeste käitumist veekogude ääres ja looduses, kontrollkäigud jätkuvad eeloleval nädalalõpul.
Liisi Kanna
Reide korraldatakse avalikesse lõkke tegemise kohtadesse, populaarsematele puhkealadele ning ujumiskohtadesse, kus varasemalt on esinenud probleeme või kus tule- või veeohutuse aspektist on risk suurem.
Möödunud nädalalõpu tegevusi kommenteerides märkis Päästeameti päästetööde osakonna juht Martin Lambing, et probleemkohtades, kus patrullide käigus toimus aktiivne lõkke tegemine või grillimine, paluti inimestel tuleohtlik tegevus lõpetada ning enamus juhtudel seda ka rahumeelselt tehti. „Informeerisime inimesi suure tuleohuga aja piirangutest ja andsime nõu, kuidas praegusel ajal käituda,“ lisas Lambing.
Ujumiskohtades jagati veeohutusalast infot, millised on riskid ja anti tegutsemisjuhiseid. Kontrolliti ka päästevarustuse olemasolu ja korrashoidu. „Üldiselt kohtasid päästjad elanike poolt positiivset tagasisidet, piirangutest saadi aru,“ jäi Lambing reidide tulemustega rahule.
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Jane Gridassovi sõnul külastati Ida päästekeskuse territooriumil, kuhu kuuluvad nii Lääne- kui Ida-Virumaa, kolme päeva jooksul kokku 49 paika.
Reedel toimus kontrollkäik 17 ujumis- ja lõkke tegemise kohta. „Ujumiskohtades oli olukord rahulik, aga veeohutuspüstakutega on mitmeid probleeme – puuduvad päästerõngad ja osad püstakud on täiesti ära lõhutud. Päästjad ei avastanud ühtegi lõket, küll aga anti Narva piirkonnas nõu inimestele ja juhiti tähelepanu, et lõkke tegemine on keelatud,“ andis Gridassov tulemustest ülevaate.
Laupäeval külastati samuti 17 ning pühapäeval 15 paika. Inimestega vesteldi ning jagati infomaterjale, lõkkeid ja muid ohtlikke tegevusi aga ei avastatud.
Kommunikatsioonijuhi sõnul on piirkondade tulemusi raske võrrelda. „Mitmel pool olid sel ajal ka suuremad põlengud, mis mõjutasid inimeste teadlikkust,“ tõdes ta, märkides, et lisaks lähtuti reididel piirkondade eripäradest.
Kuna tuleoht on endiselt laialdaselt kõrge, jätkatakse reididega ka eeloleval nädalavahetusel. Teavitus- ja ennetustööd aitavad teha ka RMK ja keskkonnainspektsioon.
„Politsei- ja Piirivalveameti helikopter on meid aidanud metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel, koostöös RMKga paigaldatakse RMK puhkealadele teavitussildid ning Keskkonnainspektsioon aitab kaasa metsade kontrollreididel,“ loetles Lambing.
„Metsatulekahjud võivad olla laastavad, eriti praeguse kuumaga. Sestap abistame Päästeametit inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Kui politseinikud märkavad inimesi tuld tegemas, siis nendega minnakse rääkima. Metsade tervis on meie kõigi asi,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marko Ild.
Martin Lambingu sõnul on kontrollkülastustel suur mõju ning tegelikult on teavitus- ja ennetustööga suudetud hullem ära hoida. Sellest hoolimata oli aga eelmisel nädalal mitmeid suuremaid ja väiksemaid metsa- ja maastikupõlenguid ning samuti uppumissurmasid.
Kokku toimus üksnes möödunud nädalavahetuse jooksul Eestis ligikaudu 286 päästesündmust, millest 158 olid tulekahjud ning 6 õnnetused veekogul. Metsa- ja maastikupõlenguid oli kogu päästesündmustest kokku 49.
Eilse seisuga oli Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt tuleoht tänu äikesevihmadele üksikutses kohtades ja väga piiratud ulatuses vähenenud, kuid valdaval osal Eestist säilinud neljanda astme ehk suur tuleoht ning kohati viienda astme ehk äärmiselt suur tuleoht. Lääne-Virumaa jäi pea täielikult suure tuleohu alasse, maakonna lõunaosa äärmiselt suure tuleohuga alasse.
Tuleohu indeks 2. augusti seisuga.
Allikas: Riigi Ilmateenistus
