Korterelamu renoveerimise ilu ja valu

Haljalas Põllu tänaval elavad inimesed renoveerisid oma 36 korteriga korrusmaja. Investeeringu suurust võib võrrelda asulasisese ringristmiku ehitusega. Tegemist on suurima kodanikualgatusega Haljalas ja see pälvis ka vallavalitsuse tunnustuse.

Katrin Kivi

Konkreetse korterelamu renoveerimine on ühistu juhatusele suur koormus ja kestab aastaid. Ettevalmistused algasid 3 aastat tagasi, mil esitati taotlus Sihtasutusele Kredex 35protsendilise toetuse saamiseks.

Kaks aastat tagasi koostati renoveerimisprojekt, 2013. aasta kevadel valiti ehitaja ning aasta lõpuks oligi maja renoveeritud. Vaegtööd jäid 2014. aastasse.

Maja kui radiaator

Korteriühistu juhatuse esimees Eero Mandel tunnistas, et maja sai renoveeritud teisel katsel. „Ega ka teisel korral otsus lihtsalt tulnud,“ tõdes ta. „Ikka on keegi, kes on vastu, aga oli vaja teha. Vastasel juhul oleks jäänud maja varsti elanikest tühjaks. Põllu 8 maja on nagu radiaator – palju välist pinda ja soojakadu suur.“

Enne renoveerimist olid Põllu 8 soojakulud kõige suuremad Haljalas. „Teades teiste korterelamute soojakulu ühe ruutmeetri kohta, võisin võtta igal kuul kõige väiksema ja korrutada selle kahega – nii sain meie maja soojuse kulu,“ kommenteeris toonast olukorda korteriühistu raamatupidaja Kalju Kivistik. „Aga nüüd on vastupidi.“

Juba varem oli kõnealuse maja igas keskküttega korteris radiaatoritele paigaldatud termostaatventiil, mille abil sai soojust reguleerida. Pärast renoveerimist on igal radiaatoril peal ka individuaalne soojusmõõtja. Andmed kogutakse elektrooniliselt, saadetakse Tallinnasse ja sealt tulevad need korterite kaupa töödeldult tagasi.

„Individuaalsete mõõtjate olemasolu oli tingimuseks Kredexi toetuse saamisel,“ põhjendas Kivistik. „Kui inimene teab, et tema tarbimist mõõdetakse, siis enamasti hakkab ta ka kokku hoidma. Samas on ilmnenud väga suured erinevused korterite vahel – näiteks eelmise aasta detsembris tuli meil maja keskmiseks 1,44 eurot ruutmeetri kohta, korteriti oli see aga 0,78 kuni 2,03 eurot ruutmeetri kohta.“

Valupunktid

Vaatamata kaunile fassaadile said majaelanikud ka mõningate tagasilöökide osaliseks. „Eelmise aasta algul oli meil suureks probleemiks soe kelder,“ rääkis Kivistik. „Ka kõige külmema ilmaga oli mõnes keldriboksis kuni 20 kraadi sooja. Põhjus asjaolus, et vundamendi kaudu soojakadu enam pole, kuid vanade soojatorude isolatsioon oli vana ning liiga õhuke. See näitab, kui suur soojakadu on ühismajade keldrites.“

Järgmiseks tabas majaelanikke ebameeldiv üllatus, sest vihmavesi hakkas keldrisse jooksma. „Enne renoveerimist ei olnud meil maja taga vihmavee kogumise renne ja nüüd hakkas vesi kogunema majanurkadesse,“ põhjendas Kivistik. „Mullatöödega rikuti majataguse maapinna tihedus ja loomulik kalle. Nende kõigi asjade koosmõjul hakkas vesi kogunema keldrisse. Lahenduseks andsime maapinnale õige kalde ja maja nurkadesse panime rennid vihmavee eemale juhtimiseks.“

Majaelanikud ei ole rahul ka elutoa ja magamistubade ventilatsiooni lahendusega. „Majal peab olema korralik ventilatsioon, sest pärast soojustamist lõppes ventilatsioon läbi seinte ja piirete ning maja võib seest minna hallitama,“ selgitas Kivistik.

„Nii pandigi elutuppa ja magamistubadesse läbi seina töötav sundventilatsioon, mille saab iga korteriomanik vajadusel käivitada. Projekti järgi pidi ventilatsioon töötama tsüklite kaupa: 70 sekundit puhub õhku välja ja sama kaua värsket õhku sisse. Torus olev keraamiline element pidi soojenema väljuva õhu toimel ja soojendama sissetulevat õhku. Tegelikult see keraamiline element ei jõudnud üles soojeneda ja sisse tuli ainult külm õhk. Kui ventilaator oli ka kinni pandud, siis kahjuks puhus tugevam tuul läbi lühikese ventilatsioonitoru korterisse. Enamik majaelanikke on elutoa ja magamistubade ventilatsioone omal moel sulgenud ja kasutavad nüüd vana tuntud akende kaudu tubade ventileerimist. Kahju kallist investeeringust. Eesti tingimustes, eriti maal tuulte käes, tuleks leida ventilatsioonile mingi muu lahendus.“

Elanikud on uhked

Maja kolmekordses osas elav õpetaja Õnnela Lembke on ühistu tööde ja tegemistega rahul. „No vaadake, kui ilus maja meil on,“ kommenteeris ta. „Minu meelest on aga selle juures kõige tähtsam see, et elanikud tunneksid, et see maja on meie maja, et kodu ei algaks korteriuksest ja et me hoiaksime oma ümbruse korras.“

Maja tagumine, kahekordne osa on aga ahiküttega. Mida sealsed elanikud arvavad? Maarja Kurs kinnitas, et nende pere on igal juhul väga rahul. „Meie korter on palju soojem. Võib-olla keskküttega korteriomanikud ei saa sellest nii hästi aru, aga meie näeme, kuidas puid kulub talve jooksul palju vähem.“

Põllu tänava rahva pingutusi märgati ka kaugemal ja nii võivad elanikud uhked olla Haljala Vallavalitsuse poolt välja antud aasta tegu 2014 tiitli üle. „Vallavalitsus loodab, et nimetus julgustab ja inspireerib ka teisi korterelamuid selliseid asju ette võtma, et parandada elukeskkonda ning tasuda vaid selle eest, mida energiasäästlikult tarbid,“ kommenteeris vallavanem Leo Aadel.