Korteriühistud muutuste tuules VII

Täna räägin korteriomaniku õigustest ja kohustustest uue korteriühistu- ja korteriomandiseaduse mõistes.

Korteriomaniku õigused

Seadus sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset ehk oma korterit, oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga.

Omanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. See tähendab, et ka kaasomandis olevaid hoone osi, näiteks trepikoda ja keldrit, tuleb kasutada vastavalt otstarbele.

Korteriomanikul on õigus ja võimalus nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.

Siin toob seadusandja esile korteriomanike kokkuleppe mõiste. Näiteks tuleb ühistu kinnistul oleva parkla kasutamise korra paika panemiseks sõlmida omanike vaheline kokkulepe.

Seaduseandja jätab ka võimaluse teatud eriomandi ja korteriomandi kasutamise küsimustes, mis ei ole korteriomanike kokkuleppel sõlmitavad, leppida kokku ühistu põhikirjas.

Kui need omandi eseme kasutamise ajaolud on aga selgelt reguleerimata, siis lähtutakse seaduse kohasel  eelkõige korteriomanike huvidest.

Korteriomaniku kohustused

Korteriomanik on kohustatud hoidma oma eriomandi eset korras. Ta peab eriomandi ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Omanikul tuleb taluda mõjusid, mis on omanike vahel kokku lepitud või ette nähtud ühistu põhikirjas ja jäävad seaduses sätestatud piiridesse.

Kuigi me üldjoontes mõistame, mis võiks olla tavakasutus, siis võib siin nii korteriomanike kui ka kasutada oleva hoone eripäradest tekkida erinevaid arusaamasid. Usun, et see sõnastus leiab tulevikus tõlgendamist kohtupraktikas.

Uus seadus ütleb, et omanikul on kohustus eriomandi eseme piires hoida sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.

Inimkeeli öelduna on korteriomanikul seadusjärgne kohustus tagada korteris ja majas hea sisekliima, mis kindlustaks nii inimeste hea tervise kui ka maja säilimise ja korrashoiu.

See kohustus on alates uuest aastast selgelt seaduse tasandil sätestatud, varasemalt on see olnud alamalseisvate õigusaktide reguleerida.

Hetkel kehtivad õigusaktid annavad temperatuuri miinimumnormiks 18 kraadi. Uus seadus ei anna aga selgesõnalist vastust, milline täpselt peab olema õige temperatuur ja õhuniiskus.

Samuti on just korteriomaniku kohustuseks tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva seaduse nõudeid.

Tihti tuleb ette olukordi, kus korteriomanik ei viibi Eestis ja teda on raske tabada. Uus seadus sätestab senisest selgemalt ja rangemalt korteriomaniku kohustused tagada omandi korrashoid ja valitsemine ka sellisel juhul, kui ta ise viibib sellest eemal.

Andres Jaadla,

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees