Korteriühistud muutuste tuules VIII
Mida teha, kui korteriomanik rikub oma kohustusi nii korteriühistu kui teiste korteriomanike suhtes? Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus näeb selliseks juhuks ette korteriomandi sundvõõrandamise võimaluse. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi ja teised korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad esitada korteriomandi võõrandamise nõude.
Korteriomandi võõrandamise nõue
Korteriomandi võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustused või on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
Peab ära märkima, et kuigi võõrandamise nõude esitamist võib pidada äärmuslikuks vahendiks, on see kahtlemata tõhusaks mõjutamise võimaluseks. Need seaduse sätted on abimeheks korteriühistutele, kes maadlevad tihti pahatahtlike ja pikaaegsete võlglastega ning korteriomanikega, kes pidevalt ja oluliselt häirivad ühistus kehtestatud korda ja teisi korteriomanikke.
Käsiraamat – riigikohtu lahendid korteriühistute asjades
Sageli küsitakse, kuskohast läheb see piir, kust alates on korteriomandi võõrandamise nõude esitamine õigustatud?
Kohtupraktika on siinkohal mitmekesine ja asjast huvitatutel soovitan vaadata Eesti Korteriühistute Liidu välja antavat e- käsiraamatut „Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades“, mis on leitav liidu kodulehelt.
Raamatut antakse välja 2012. aastast ja selle on kokku pannud Eesti korteriühistute valdkonna parimad asjatundjad – liidu juristid. Raamatut saab lugeda tasuta.
- aasta lahendite teemadeks olid näiteks: korteri võõrandaja ja omandaja solidaarne vastutus, korteri omandaja vastutus alates 2018. aastast, korteriühistu õigused kaasvalduse ja –kasutuse rikkumisel, rahaliste nõuete esitamine, maja renoveerimine pööningukorruse võõrandamisega jpm.
Võõrandamise nõude täitmine
Tulles tagasi nõude esitamise juurde, siis selle üle, kas võõrandamise nõue esitada, otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kusjuures seadus sätestab ,et selle nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. See kehtib ka juhul, kui kinnisomand on jagatud vaid kaheks korteriomandiks. Sellisel juhul võib korteriomandi võõrandamise nõude, eelpool toodud alustel, esitada üks korteriomanik teise vastu.
Kui nõue on esitatud, siis on korteriomanikul, kes on oma kohustisi rikkunud, õigus oma korter esmalt ise võõrandada. Uus seadus annab talle selleks aega kolm kuud arvestatuna nõude esitamisest.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit tähtajaks võõrandanud, otsustab võõrandamise vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel kohus.
Nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Foto: erakogu
