Korteriühistud muutuste tuules XV
Suvi on alanud ja siinkohal tõmban minagi mitme kuu jooksul ilmunud artiklitesarja otsad kokku. Lõpetuseks kordan veelkord üle uut seadust puudutavad põhipunktid.
- jaanuarist 2018 jõustub Eestis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Uue seadusega asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS).
Eestis on ligi 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Seadusemuudatused puudutavad ligi miljonit inimest.
Olen uuest seadusest kevade jooksul käinud rääkimas mitmekümnes vallas üle Eesti. On hea meel, et need koolitused on andnud tulemusi ning mitmel pool toimuvad positiivsed arengud, ka siinsamas Virumaal.
Positiivse näitena võiks ära märkida arengud Rakke, Tamsalu, Tapa, Kadrina ja Viru-Nigula vallas. Tahaks esile tõsta just eelpoolnimetud vallajuhtide initsiatiivi inimesi muutuvates seadusandlikes oludes aidata ja suunata. Ringi käies on olnud näha, et segadust tekitab ka see, et lisaks seadusandlikele muudatustele elukorralduses toimub valdade ühinemine, mis omakorda võib tuua muudatusi seni omavalitsuse poolt stabiilselt korraldatud eluasemevaldkonna teenuste osutamisse.
Uues seaduse osas kordaksin aga veelkord üle, et olemasolevatele korteriühistutele ei ole uue seadusandlusega kaasnevad muudatused suuremahulised. Soovitan uue aasta alguses ühistu põhikiri rahulikult üle vaadata, arvestades oma ühistu eripära, sest uus seadus võimaldab põhikirjaga paljusid asju teisti reguleerida, kui seaduses kirjas. Vajadusel võiks konsulteerida liidu juristidega.
Majades, kus ühistut ei ole, soovitan kasutada sooje suvekuid ja veel selle aasta jooksul korteriühistu asutada. See tagaks uue seaduse jõustumisel stabiilsema ülemineku ja võimaldaks vältida uue seaduse rakendamisel tekkida võivaid ebakõlasid.
Puutume ju uue aasta algul kokku üsna ainulaadse olukorraga Eesti õigusruumis – majades, kus järgmise aasta jaanuariks ei ole moodustatud korteriühistut, tekib see automaatselt seaduse alusel. Seega olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub kuni uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. Kuidas see praktikas toimuma hakkab, näitab aeg. Kindlam on uuele aasta vastu minna juba toimivas korteriühistus.
Teemaga seotud uudiseid saate jooksvalt jälgida Eesti Korteriühistute Liidu kodulehel www.ekyl.ee ja Facebookis. Usutavasti korraldame liiduga veel sügise poole ka mõne sisulise infopäeva, kus praktilised küsimused üle korrata.
Usun, et Kuulutaja artiklitesarja kaudu said mõnedki küsimused selgemaks ja leidsid vastuse. Tänan lugejaid aktiivse tagaside eest!
Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
