Kosmeetika ostmisel tuleb osata lugeda koode

Eesti turule jõuab aastas ligi 10 000 kosmeetikatoodet. Nende terviseohutuse eest vastutavad tootja ja importija. Kui aga toode aegub kaupluses, kuid satub kliendi ostukorvi, kuidas siis edasi käituda, seda uurisime Tervise- ja Tarbijakaitseametist.

Klient valis ühes Rakvere kaupluses omale meelepärase värviga küünelaki. Kodus proteiinide ja lavendliekstraktiga küünehooldusvahendi silti lugedes avastas ta, et toote „parim enne” oli aastal 2011. Seega, toote säilivustähtaeg oli möödunud juba kolm aastat tagasi. Loomulikult ei uurinud ta pakendit kaupluses, sest eeldas, et aegunud kaup ei tohiks riiulitel olla. Kas selline toode on ohutu või peaks see kohe prügikasti lendama? Kas selliseid tooteid võib üldse müügilettidel tarbijatele pakkuda?

Lisaks toiduainetele, ravimitele, kodukeemiale jms on ka kosmeetikal oma säilivustähtaeg, see peab olema märgitud toote- ja ümbrispakendile viimase kuu ja aastaarvuna. Kui aga säilivusaeg on antud koodina, siis maaletoojad annavad alati  juhendi, kuidas säilivusaega lugeda. Seega, kosmeetikat soetades tuleb kliendil välja selgitada, kuidas peab koodi lugema. Terviseamet ütleb, et juhul, kui kosmeetikatoote minimaalne säilimisaeg on 30 kuud või lühem, esitatakse lõpptähtaeg märgistusel. Kaubanduses kasutatakse laialt levinud tähistust – kuupäev, kuu ja aasta, näiteks 2000. aasta 31. märtsil toodetu puhul on kood 310300. Saksamaal on levinud ka tähistus nädalapäev, nädal ja aasta ehk 31. märtsil 2000. aastal toodetud kaup kannab numbrikombinatsiooni 1140, mis tähendab, et toode valmistati 1. nädalapäeval, 14. nädalal ja kümnendi 10. aastal.

Alates 11. märtsist 2005. a ei märgita kosmeetikatoote minimaalse säilimisaja lõpptähtaega, kui minimaalne säilimisaeg on pikem kui 30 kuud. Sel juhul peab pakendil olema märgitud periood, mille jooksul võib tarbija kosmeetikatoodet pärast pakendi avamist ohutult kasutada. Nimetatud teave esitatakse avatud kreemipurgi sümboli abil, mille sisse või mille vahetusse lähedusse kantakse ohutu kasutamise periood kuudes. Kuude arv kirjutatakse numbritega, mille järele märgitakse täht „M“.

Sümboliga märgistamise eesmärgiks on paremini informeerida tarbijaid, kuna mõne kosmeetikatoote kvaliteet võib peale avamist halveneda, tänu „Avatud kreemipurgi sümbolile” on tarbijad informeeritud ajaperioodist, mille jooksul nad võivad toodet ohutult kasutada.
Avatud kreemipurgi sümbol võeti kasutusele selleks, et tarbija teaks toote säilimisaega.

Kui aga olete ostnud aegunud kosmeetikatoote, siis ohutuse mõttes ei tohiks seda enam tarbida. Tarbijakaitse tarbijate teenindustalituse peainspektor Kalle Toomlaid ütles, et kui aeg „parim enne” on möödunud, ei ole keelatud toodet müüa, kui see on kvaliteetne. Tarbijakaitseseaduse § 11 lõike 2 järgi on puudusega kaupa lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. „Kui küünelakk ei ole kvaliteetne ja kauba juures ei olnud teavet säilimisaja ületamise kohta, siis soovitame toote kauplusele tagastada ja nõuda raha tagasi,” ütles Toomlaid. Kuna tegemist oli väikese summaga, siis oma aja säästmiseks ei viinud klient küünelakki tagasi. Samas oleks võinud seda teha ja juhtida kaupluse tähelepanu juba aegunud kosmeetikale.

Hea on, et üha enam loetakse toiduainetepakendil olevat infot. Inimestele tundub, et see, mida sisse süüakse, peab olema värske, kuid vähem olulised pole ju naha kaudu tarbitavad tooted. Riknenud ja aegunud kosmeetika võib kahjustada tervist. Seega, ostlemisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata tooteinfole.

Mari Mölder

Foto: Mari Mölder