Kriisideks valmistumine on paranemas
„Kriisid juhtuvad. Kas igal aastal või viie-kümne aasta tagant, seda me ei tea. Aga kriisi tunnetatakse üha paremini ja selleks valmistutakse,“ ütleb Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Ailar Holzmann.
Katrin Uuspõld
Regionaalne kriisikomisjon on tegutsenud rohkem kui kümme aastat, sinna kuuluvad kõik piirkonna omavalitsusjuhid ja riigiasutuste regionaalsed juhid. „Järjest rohkem on hakatud teadvustama, et kriis on probleem ja kui me kriisiks ei valmistu, siis kriisi ajal on meil keeruline. Näeme, et iga aastaga tõuseb kõigil asutustel kriisivalmidus, tehakse õppuseid ja koostööd,“ rääkis Ailar Holzmann.
Ta tõi näiteks sigade Aafrika katku juhtumi. „Kui esimeste juhtumite ilmnedes oli olukord keeruline, siis aasta pärast olid lahendused hoopist teised ja efektiivsemad,“ nimetas Holzmann.
Tänavustest erakorralistest juhtumitest tõi ta välja lindude gripi, millega tegeles Põllumajandus- ja Toiduamet, Aa külas Männiku hooldekodu põlengu, mis jäi Päästeameti tegutsemisvaldkonda, hetkel on Politsei- ja Piirivalveamet keskendumas rändekriisile.
„Kriise on hakatud teadvustama ja kõik panustavad. Kohalikel omavalitsustel on kolm kriisiga seotud elutähtsat teenust: soojaga varustamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine ning teede-tänavate hooldus, et liikumine oleks vaba. Iga aastaga läheb asi järjest paremaks. Kui varasemalt tegid õppuseid ainult kindlad asutused, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit ja kaitsevägi, siis nüüd teevad ka teised,“ rääkis Holzmann ja lisas, et ühtegi kriisi ei lahendata ilma kohaliku omavalitsuseta.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak märkis, et suund on see, et kohustusi tuleb kohalikule omavalitsusele elanikkonna kaitses ja kriisi reguleerimises tulevikus juurde. „Riigiüleselt läks sel aastal kogu kriisikoordineerimine Siseministeeriumilt Riigikantseleile üle. Praegu koostatakse uut valmisolekuseadust, mis koondab kokku kolm tänast seadust: hädaolukorraseaduse, riigikaitseseaduse ja erakorralise seisukorra seaduse. Seal nähtavasti laiendatakse ka kohalike omavalitsuste kohustusi, õigusi ja volitusi kriisideks valmistumisel,“ selgitas Nõlvak. Ta viitas, et tulevikus on vaja kohalikel omavalitsustel kaardistada kriisiolukordadeks kõik oma teenused ja läbi mõelda sidusus, et kui ühes omavalitsuses kriisi tõttu mingi teenuse osutamine katkeb, milliselt teiselt omavalitsuselt saaks tuge.
Rakvere linna ja valla kriisikomisjonil on välja töötatud ja mitu korda korraldatud kogukonnaõppused. „See on mõeldud külavanematele, korteriühistu esimeestele, linnaosavanematele. Et oldaks valmis, kui on vool pikalt ära ja lumetorm. Kuidas kogukond saaks hakkama, et neil oleks alternatiivne side, toitumisvõimalused, vesi, meditsiinivahendid, kus nad sooja saavad,“ kirjeldas Maido Nõlvak. Selliseid õppusi on plaanis ka järgmisel aastal teha.
„Jaanuaris tuleb elanikkonnakaitseõppus, kus reaalselt helistame ka korteriühistute esimeestele, et kontrollida, kas kontaktid toimivad ja milliseks hinnatakse oma maja valmisolekut juhuks, kus vool ja küte on ära. Kas osatakse torustikust vett välja lasta, et torud lõhki ei külmuks, kas on mõeldud generaatori peale,“ loetles Nõlvak. Vallavanem rõhutas, et igas kogukonnas, olgu selleks siis küla või korteriühistu, on oluline saada ülevaade inimestest, kes kindlasti vajaksid kriisis abi, nt üksikud eakad, aga ka ressursist, kellel on lumesaan või kes oskab elustamisvõtteid. „Et kogukond mõtleks oma võimalused ja vajadused läbi ja et inimesed teadvustaks ka näiteks seda, et ravimeid oleks pikemalt ette varutud,“ soovitas Nõlvak.
Regionaalse kriisikomisjoni liikmena selgitas Maido Nõlvak, et praegu on koostamisel ka ida regiooni kaart objektidest, kus on ülevaade pumbajaamadest, kaugküttekatlamajadest, reoveepuhastitest koos andmetega, kellel on generaator, kellel mitte, kes on kontaktisik, kui palju inimesi teenindatakse. „Kriiside korral on võimalik saada kohe ülevaade ja kiirelt abi anda. N-ö rahuajal saab analüüsi ja ettevalmistuse ära teha,“ rääkis ta. „Arendatakse ka kriisiinfokeskkonda, mis on platvorm infovahetuseks.“
Tänavu on Eestis olnud suur rõhk COVID-kriisi haldamisel, kuid Nõlvaku kinnitusel ei ole jäänud ka teised valdkonnad varju. „Näiteks on Põllumajandus- ja Toiduamet korraldanud sel aastal ja teeb ka tuleval aastal suu- ja sõrataudiõppusi. Keskkonnaamet on teinud tuumaõnnetuste riskianalüüsi ja järgmisel aastal on tulemas ka suurõppus,“ nimetas Nõlvak.
Ailar Holzmann ütles, et järgmise aasta Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni esimesel istungil on plaanitud saada ülevaade tänavu suvel asutatud riigile kuuluvast AS Eesti Varude Keskuselt. „See kasvas välja Eesti kütusevarust, nüüd on kogu riigi varude korraldamine selle asutuse käes,“ täpsustas Holzmann.
