Kriisitoetusega tehtavad projektid said selgeks
Möödunud aasta lõpuks oli omavalitsustel käes kogu kevadise kriisitoetuse 70 miljonit eurot, mida sai taotleda uutele, eelarves kavandamata projektidele. Rakvere linna 780 000 euro suurune toetus läheb täies mahus Pika tänava rekonstrueerimistöödega jätkamiseks.
Liisi Kanna
„See toetus oli mõeldud omavalitsusi abistama, et leevendada koroonaviiruse tagajärgi, elavdada majandust, turgutada kohalikku ettevõtlust ning tagada meie linnade ja valdade jätkusuutlik areng,“ ütles riigihalduse minister Anneli Ott. „Omavalitsused on olnud aasta jooksul tublid oma vajadustele vastavaid ettevõtmisi algatama. Toetust saavad erinevad projektid, alustades lasteaedade remondist ja lõpetades tühjalt seisvate majade lammutamisega,“ tõi minister välja.
Toetust sai taotleda uutele 2020. aasta eelarves kavandamata objektidele. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul arvutati igale omavalitsusele välja toetuse piirsumma, mille kasutamiseks tuli omavalitsusel ministeeriumile esitada oma ettepanekud tegemist vajavatest objektidest. „Kuna valdkondi ette ei kirjutatud, sai omavalitsus selle raha eest ehitada, lammutada või remontida mistahes objekte, paigaldada kommunikatsioone või soetada uut mööblit,“ selgitas Liivik.
Üle Eesti eraldati kokku 70 miljonit eurot. Iga omavalitsus sai baastoetuse, mis on 200 000 eurot, kui nende elanike arv on suurem kui 4000. Sellest väiksemate omavalitsuste baastoetus on 100 000 eurot. Lisaks anti kolm miljonit saarvaldadele, kus kehtestati rangemad piirangud. Üle jääv osa jaotati kõikide omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule. Lääne-Virumaale eraldati kokku 3,9 miljonit.
Pikk tänav
Siinse suurima toetuse 780 000 eurot saanud Rakvere linn kasutab kogu summa Rakvere Pika tänava rekonstrueerimise teise etapi tarbeks.
„Rakvere linnavolikogus oli arutlusel kolm projekti, mille jaoks Rahandusministeeriumi regionaalarengu programmis kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks kavandatud toetust taotleda. Pika tänava renoveerimise teine etapp Kooli tänavast kuni Juhan Kunderi tänavani oli volikogu esimene eelistus,“ sedastas Rakvere linnapea Triin Varek.
21. oktoobri linnavolikogu istungil otsustati ühehäälselt anda Rakvere linnavalitsusele nõusolek sõlmida Pika tänava rekonstrueerimise teise etapi tööde tegemiseks hankeleping. „Tänaseks on riigihange läbi viidud ja ehitajaga leping sõlmitud. Ehitustöödega on kavas alustada aprilli teises pooles ja objekt valmib eeldatavalt septembris,“ jätkas Varek.
Ehituse käigus tehakse analoogsed remonttööd Pika tänava rekonstrueeritud osaga. „Tänav saab uue katte, rajatakse uued kõnniteed ja paigaldatakse äärekivid, teatud lõigus paigaldatakse veetorustik ja korrigeeritakse tänavavalgustuse asukohta. Lõpptulemusena saab Pikk tänav kogu ulatuses kuni Juhan Kunderi tänavani samasuguse ilme nagu praegu valminud esimesel etapil,“ tutvustas linnapea kavandatavaid töid, lisades, et investeeringutoetus 780 000 eurot katab enamuse projekti maksumusest, linna omaosalus selgub töö käigus.
„Valitsuse otsus kriisis kohalikele omavalitsustele investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks lisatoetust võimaldada on väga tänuväärne,“ nentis Varek toetusest rääkides.
Väiksemad projektid
Kogu saadava raha panustasid ühte suurde projekti ka kaks Lääne-Virumaa valda – Rakvere ja Haljala. Rakvere valda rajatakse 420 000 euro eest Sõmeru-Näpi piirkondade rahvaspordiväljak. Maakonna väikseima toetuse, 370 000 eurot saanud Haljala vald suunas selle aga Haljala aleviku Uue tänava väikeelamurajooni teede ja tehnovõrkude ehitustöödesse.
Teistes maakonna omavalitsustes jagati toetussumma mitmete investeeringute vahel. Üheks suuremaks projektiks on veel näiteks Väike-Maarja – Triigi kergliiklustee rajamine I etapp, mille maksumuseks veidi üle 398 000 euro. Samuti Kadrina Pargi tänava tööde teine etapp, pisut alla 210 000 euroga.
Ülejäänud valdades kasutatakse kriisiraha rohkemate väiksemahulisemate projektide tarbeks, millest märgatav osa läheb haridus-, spordi- ja kultuuriasutuste uuendamisele. Suure hulga väiksemate projektidega paistis silma Tapa vald, kus paljud investeeringud puudutavad mänguväljakuid ja lasteaedu.
Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta oligi 20 000 eurot, et anda võimalus majandust laiapindsemalt toetada ka väikeprojektide kaudu. Projektide mastaapsus ja hulk oli iga omavalitsuse otsustada. Kokku said toetust 405 projekti.
