Kui hammas puudub, kas see on vaid esteetiline probleem?

Täna oleme meie reisiga jõudnud neljandasse peatusesse. Esmalt heidan pilgu tagasi minu esimesele artiklile, milles juhtisin tähelepanu viimasele täiskasvanute suutervise seisukorra kaardistamise raportile. Sellest selgus, et inimestel vanuses 35–44 on keskmiselt pooled suus olevatest hammastest terved ning 75-aastastel ja vanematel on kaotatud kaks kolmandikku hammastest. Mis näitab, et iga elukümnendi möödudes väheneb tervete hammaste osakaal ja suureneb puuduvate hammaste hulk.

Uuring näitas ka seda, et eestlased on küll oma kehvast suutervisest teadlikud, kuid regulaarselt külastavad hambaarsti ja kasutavad selleks haigekassa hüvitist kahjuks vähem kui pooled uuringus osalenutest. Inimesed ise hindasid oma suutervist kehvemapoolseks. Üle kolmandiku hindas oma suutervist pigem halvaks või väga halvaks.

Suurimad suus esinevad probleemid on uuringutulemuste põhjal kaaries ja selle tüsistused, hamba kinnituskoe haigused ning varajane hammaste kaotus eelnimetatud põhjustel. Reaalne hammaskonna proteesimise vajadus algab varem (45+) kui hetkeseisuga määratud proteesihüvitise algusaeg.

Kui raviga on hiljaks jäädud olemegi silmitsi olukorraga, kus hammas tuleb eemaldada. Kui hammas puudub väljaspool esteetilist tsooni, jäetakse see üsna sageli tähelepanuta. Kui aga puuduv hammas ei ole selgelt nähtav, ei tähenda see, et probleemi pole. Hambad ei ole seotud vaid esteetikaga, need on meie väga töökad kehaosad. Isegi ühe hamba kaotus võib põhjustada suus tohutult palju muid probleeme.

Millised on ühe või mitme hamba kaotuse tagajärjed?

Negatiivsed muutused välimuses. Inimestele kõige suuremat muret tekitab esihamba kaotus, mille tagajärjel naeratus muutub või siis ei soovita kohe üldse naeratada.

Puuduvad hambad mõjutavad mitte ainult teie naeratust, vaid kogu välimust. Nägu muutub lühemaks, kortsud sügavamaks, põsed ja suunurgad vajuvad alla ning lõug liigub ettepoole. Inimene näeb palju vanem välja.

Külgnevad hambad hakkavad külili vajuma. Meie hambad on suus rivis nagu väikesed sõdurid ning teevad päevast päeva suurt tööd. Kui nüüd aga üks või mitu hammast eemaldada, viskavad ka järelejäänud hambad oma püssi nurka ning hakkavad laiutama ja laisklema, vajudes tekkinud tühiku suunas.

Kõnehäired. Kõne muutub ja on raske mõnda häälikut hääldada. Näiteks tekib tugev s-tähe susistamine, eriti kui tegemist taas esihambaga. Mitme või kõigi hammaste kaotuse tagajärjel muutub kõne segaseks või täiesti arusaamatuks.

Piiratud mälumisfunktsioon. Hamba puudumine ei ole ainult välimuse küsimus, vaid hammastel on oluline roll ka toidu närimisel. Kui näiteks puudu on molaarid ehk maakeeli öeldes tagumised söömishambad, peavad teised hambad selle võrra rohkem närimisülesannet täitma.

Kui hambad puuduvad ühelt lõualuupoolelt võib närides tekkida teise lõualuupoole eelistamine, mis omakorda põhjustab lõualuude koormuse ebaühtlast jaotumist. See aga omakorda võib põhjustada vaevuseid lõualiigestes. Kui aga puuduvad kõik „molaarid“ ehk söömishambad, hakatakse söögi mälumiseks kasutama esihambaid, mis ei ole mõeldud toidu purustamiseks, vaid lõikamiseks. Esihambad võivad selle suure koormuse tagajärjel hakata liikuma ning hiljem tuleb neidki eemaldada.

Seedehäired. Hammaste kaotus sunnib tegema toiduvalikus muutusi ning toiduvalikusse jäävad vaid pehmed toidud. Mälumisfunktsiooni puudumise tõttu hakkab kannatama ka seedimine. Kuna toidu mälumise kvaliteet mõjutab ainete imendumist organismis. Piiratud dieedid võivad omakorda põhjustada terviseprobleeme, mis jällegi vähendavad inimeste vastupanuvõimet haigustele.

Taanduv lõualuu ja struktuuri muutused. Lõualuu ei saa piisavalt koormust ja hakkab aegamisi kaduma, põhjustades näojoonte muutumist ja vananemise ilmingute süvenemist.

Kannatab seltskondlik suhtlus. Juhul kui kaotatud on mitu hammast või puudu on kõik hambad, lisandub veel mõjutusi nii sotsiaalses, psühholoogilises kui ka hambaravi valdkonnas. Hammasteta inimene hakkab suhtlemist vältima. Raske on säilitada esinduslikkus ja positiivsus. Üheks hambaravi vältimise põhjusteks võib olla tekkinud kartus hambaarsti ees, muidugi ka rahapuudus.

Kolm levinumat hamba asendamise viisi

Hamba asendamiseks on mitmeid erinevaid viise, kuid sobilikem meetod valitakse vastavalt teie hammaste seisukorrale. See, mis sobib ühele, ei sobi ehk mõnele teisele. Seega tuttav või sõber annab ehk head nõu, kuid soovitan alati külastada ja konsulteerida hambaarstiga. Igat konkreetset juhtumit hindab hambaarst eraldi ning leitakse just teile parim lahendus.

Fikseeritud hambasild ehk hamba sildprotees. Hamba sillaproteesiga saab asendada üht või mitut puuduvat hammast, mis on fikseeritud ja mitte eemaldatav kunsthammastest koosnev konstruktsioon. See on seade, mis asendab puuduva hamba, toetudes selle külgmistele hammastele, moodustades puuduva hamba kohale „silla“. Oluline on, et mõlemal pool kõrval on piisavalt tugevad ja terved naaberhambad. Sildproteeside puhul on märkimisväärseks miinuseks asjaolu, millega kaasneb naaberhammaste lihvimine ja neile tehiskroonide paigaldamine. Kuna tugihammaste kasutamisega võivad kaasneda erinevad probleemid, siis ühe hamba puudumise korral on sildproteesile eelistatud hambaimplantaat.

Hambaimplantaat on kõige kauakestvam lahendus puuduva hamba asendamiseks. Enamasti on see titaanist kruvikujuline hamba tehisjuur, mis paigaldatakse lõualuusse. Implantaat koosneb kolmest osast: kruvist, hambakroonist ja neid ühendavast vahelülist, millega saab asendada üksikut, kui ka mitut puuduvat hammast. Implantaat näeb välja ja tundub samasugune nagu päris hammas ning võib korralikult hooldades kesta terve elu. See on püsivaim viis hamba asendamiseks, mis ei mõjuta teisi hambaid.

Kui suus ei ole kolme või enamat hammast, võib osutuda vajalikuks implantaatsild. Selle lahenduse puhul toetuvad vastavalt tühimiku suurusele implantaatidest koosnevale alusele hambakroonid, mis on omavahel seotud.

Implantaadiravi ei sobi kõigile ja vastunäidustused on:

• Laps, kelle hambad ja lõualuud ei ole veel välja arenenud (umbes kuni noorukieani). 
• Haigusega seotud risk, näiteks diabeet koos halva ravitasakaaluga.
• Tugev suitsetamine.
• Suuhügieeni eiramine.
• Ravile võib takistuseks saada ka tugev hammaste krigistamine.
• Kui hambad on kaotatud hamba kinnituskoe haiguse tõttu, st parodontiidi tõttu, on eriti oluline, et infektsioon oleks ravitud ja enne implantaatide paigaldamist tehtud jälgimisel on leitud, et olukord on püsinud stabiilne.

NB! Hea üldine tervis, mittesuitsetamine ja hoolikalt teostatud suu enesehooldus tagavad parima ravitulemuse.

Kui aga puuduvaid hambaid on juba rohkem ja erinevatel lõualuude pooltel, siis on hea valik suust eemaldatav protees.

Suust eemaldatav protees sobib suurepärastelt kui puudub palju hambaid – see on traditsiooniline meetod hambakaotuse kompenseerimiseks. Hästi istuv eemaldatav protees täidab oma funktsiooni täielikult. See aitab teil süüa, rääkida, naeratada ja näeb üsna loomulik välja.

Miinusena esineb aja jooksul see, et hammaste puudumine lõualuus tekitab luu taandumise ja madaldumise ning proteesid hakkavad liikuma ega püsi enam hästi suus. Suu anatoomia on pidevas muutumises ning vajadusel tuleb proteese baseerida s.o plastmassmaterjali lisada vähemalt iga 2–3 aasta tagant. Sellises olukorras tuleb pöörduda hambaarsti poole, kes võtab uuesti jäljendid ja protees korrigeeritakse jäljendite alusel hambalaboris.

Hambaproteesid tuleb vahetada iga 5–8 aasta tagant. Hambaproteesi kasutusiga sõltub suu seisundist ja näiteks hambumusest. Protees on valmistatud spetsiaalselt suutingimuste jaoks mõeldud materjalidest, kuid aja jooksul need kuluvad ja imavad suu tingimustes niiskust. Hambaprotees kulub kasutamisel ja seejärel ka hambumusjõud nõrgeneb. Vanasse proteesi võivad koguneda hambakivi ning bakterite ja seente kasvu.

Hambaproteeside hüvitise kohta saad lisa lugeda tervisekassa kodulehelt.

Proteeside hooldamine

• Proteesid võetakse ööseks suust välja ning puhastatakse hoolikalt enne säilituskarpi panemist.
• Puhastage proteesi sooja voolava vee all pooleldi täidetud kraanikausi või pehme käteräti kohal, sest käest kukkudes võib protees puruneda.
• Puhastusvahendina kasutada nõudepesu vahendit (NB! Mitte kasutada nõudepesumasina vahendit) ja spetsiaalset hambaproteesiharja või pehmet hambaharja, harjates hoolikalt hambaproteesi kõik pinnad.
• Enda hammaste puhastamiseks mõeldud hambapastad on proteeside puhastamiseks liiga karedad. Hambapasta abrasiivne toime koos harja mehaanilise toimega kahjustab proteesi pinda, mistõttu bakterid ja toiduvärvid kinnituvad kergemini pinnale.
• Korra nädalas kasutada puhastusvahendina ka proteesidele mõeldud puhastustablette (näiteks Corega) ja lahuseid. Enne proteesi puhastamist kihiseva tabletiga tuleb see hoolikalt harjaga puhastada. Puhastustabletid eemaldavad hambakatu ja plekid ning ei sisalda abrasiivseid koostisosi, seega on hea puhastustulemuse saavutamiseks vajalik mehaaniline harjamine. Tabletid lahustatakse vees, seejärel asetatakse proteesid lahusesse toote juhendis märgitud ajaks. NB! Konkreetse puhastustableti toimeaeg kontrollige alati tootekirjeldusest.
• Peale puhastamist loputage protees korralikult puhta veega.
• Ööseks proteeside suust välja võtmisel saavad suu limaskestad puhkepausi. Proteese võib mõneks tunniks suust välja võtta ka päeval, et sülg saaks loputada proteesi all olevat limaskesta.
• Proteese loputatakse ka pärast söömist, et nende alla ei jääks toidujääke, mis limaskesta hõõruvad.

Implantaadi ja sildproteesi hooldamine

Vahendid puhastamiseks: kasuta vähemalt ükskord päevas spetsiaalseid hambavaheharjasid või spetsiaalset hambaniiti.

Puhastage implantaatide ja sildproteesi alune pind harjakese või niidiga ettevaatlikult edasi-tagasi liigutustega. Teised pinnad – hambad, limaskestad ja kee – peske puhtaks kasutades hambapastat ja pehmet hambaharja.

Tuletan taas meelde – suu ja hammaste puhastamine

Peske hambaid kaks korda päevas hambaharja ja hambapastaga. Kui suus pole ühtegi oma hammast, siis peske kaks korda päevas pehme hambaharjaga keelt, suulage ja igemeid.

Kontrollige regulaarselt ka hambutut suud – hoolitseda hambaproteeside ja suu limaskestade seisukorra ja puhastamise eest. Kui limaskestadel tekib ärritus või kui protees surub ja põhjustab limaskesta valulikkust või haavandumist, külastage hambaarsti, et kontrollida olukorda ja parandada proteesi.

Luulevõistlus

Meie reis aga jätkub ja järgmine peatus ootab taas ees järgmisel kuul, uute teemadega. Selles peatuses jätkub aga tegevust nii suurtele kui väikestele. Luule täidab hinge ja meelt!

Ma ootan ikka veel teie huvitavaid, naljakaid, näpunäiteid jagavaid luuletusi, teemal „ÕNNELIK SUU“. Sest auhind vajab väljaloosimist ning seekord saavad võimaluse ka täiskasvanud oma luulelennu proovile panna.

Luulevõistluse auhinnaks on karbitäis Herra Hakkaraiseni Tutti Frutti maitselisi täisksülitooli närimiskumme. Igas vanuses osalejate luuletusi ootame meiliaadressile liisi.kanna@kuulutaja.ee, Kuulutaja messengeri või posti teel Kuulutaja nimele aadressile Tobia küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa, 44416.

Helina Schmidt-Qasim