Kui meili teel küsitakse kaardiandmeid, siis on see pettus

Internetipetturid mõtlevad aina uusi skeeme, kuidas pääseda ligi teise inimese isikuandmetele.

Aeg-ajalt võib meedia vahendusel kuulda hoiatusi, mis puudutavad deebet- ja krediitkaardipettusi. Swedbanki digitaalsete teenuste osakonna juhataja Agnes Oidsalu sõnul saab panganduses välja tuua kaks peamist petuskeemi, mille nimi on inglise keeles skimming ja phishing.

Nende skeemide abil üritatakse klientide rahalistele vahenditele ligi pääseda. „Esimene on kliendi pangakaardi andmete kopeerimine, mille tarbeks paigaldatakse pangaautomaadi või makseterminaali külge seadeldis, mis salvestab nii maksekaardi PIN -koodi kui ka magnetribal olevad andmed,“ ütles Oidsalu. „Phishing´u ehk õngitsemise puhul saadavad kurjategijad inimestele liba e-kirju või teevad võltsveebilehti, meelitades sealtkaudu isikuid oma kaardiandmeid avaldama,“ rääkis Oidsalu.

Kuigi alles möödunud nädalal mõisteti  Rakvere kohtumajas kopeerimisseadme paigaldamise eest järjekordne kurjategija süüdi, peab Oidsalu selliseid juhtumeid üsna harvaesinevaks, sest pangad on tõhustanud oluliselt pangaautomaatide turvalisust. Näiteks on Swedbank täiustanud oma automaate sedasi, et kopeerimisseadme paigaldamine on võimatu.

Ka klient ise peab olema hoolas ja tähelepanelik, et oma kaarti kaitsta. „Kui rääkida andmete õngitsemisest, siis on hea tõdeda, et eesti inimene on väga teadlik valitsevatest ohtudest ega lähe kaasa petukirjadega. Samuti kasutatakse üha laialdasemalt uuema aja autentimisvahendeid nagu ID-kaardilugeja või mobiilsed ID-lahendused,“ jätkas osakonnajuhataja.

Samas tõi Oidsalu välja neli põhilist moodust, kuidas oma raha kõige paremini kaitsta. Esmalt tuleb pähe õppida oma pangakaardi PIN-kood. Seda ei tohi kirjutada paberilipikule ega hoida rahakotis koos pangakaardiga. PIN-koodi on kord aastas otstarbekas muuta.

Kaardimakseid tehes ei tohi lasta teenindajat kood makseterminaliga silmist. Samuti tuleb olla tähelepanelik rahaautomaatide juures jaPIN -koodi sisestamisel võiks tehingut varjata käega. Lisaks peab visuaalselt jälgima, et pangaautomaadi külge poleks kinnitatud seadmeid, mis sinna ei kuulu. Veel võiks ohu maandamiseks üle vaadata oma pangakaardilimiidid, et need oleksid vastavuses reaalse rahakasutuse vajadustega.

Kui inimesel tekivad kahtlused pettuse kohta või pangakaart on kaotsi läinud, siis igal pangal on ööpäevaringselt toimiv klienditeenindus, kuhu võib iga kell helistada ning abi küsida.

Kaius Mölder

Pangaandmeid tuleb võõraste eest kaitsta. Foto: Kaius Mölder