Kui pakkumine paistab liiga hea, siis see ongi pettus!
Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitseamet algatasid teavituskampaania „Ära lase ennast pügada!“, mis ennekõike keskendub pettustele internetis ning e-kaubanduses.
Aivar Ojaperv
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul saab politsei iga päev keskmiselt kolm teadet internetikelmuste kohta ning petturite poolt tekitatud kahju on kokku ligi 3 miljonit eurot aastas. „Kelmus on elatusallikaks kurjategijatele, kes otsivad ohvriteks ennekõike kergeusklikke ja vähem informeeritud inimesi. Sageli tunnevad kelmile raha maksnud ohvrid ka valehäbi ega taha juhtunust politseile ega lähedastele teada anda. Kelmustele aitab piiri panna just see, kui inimesed teavad levinud skeeme ja tunnevad pettuseohud ära,“ rääkis prefekt.
Isegi politseipealik sattus petuskeemi
Kampaania hõlmab nii telereklaame (olete vast juba näinud, kuidas Kalevipoeg end nulliga laseb pügada) kui ka laiaulatuslikku kajastust ajakirjanduses. Ajakirjanike valgustamiseks korraldasid nimetatud ametid kesknädalal Tallinnas ka konverentsi.
„Need, see tähendab kelmused, on igivanad probleemid ja kannatus hakkab vaikselt katkema,“ lausus teleajakirjanik ning kampaania üks kõneisikutest Märt Treier.
„Inimeste hulk, kes ohtumärke ära ei tunne, aina suureneb,“ kinnitas politseiprefekt Jaani. „Oht petta saada varitseb nii ostjaid kui ka müüjaid. Müüakse sama „kaup“ mitmele ostjale, ei saadeta kaupa ära, kvaliteet ei vasta kirjeldusele jne,“ loetles Kristian Jaani petturite nippe. „Internet võimaldab anonüümsust ja petturitele on see sama hea kui pime tänav autovargale.“
„Potentsiaalsed ohvrid oleme me tegelikult kõik,“ jätkas ta ja tõi värvika näite, kuidas petuskeemi üheks osaliseks sattus isegi Lääne politseiprefekt: „Ühel kenal päeval olid tema ukse taga paar leedulast, matkakotid seljas, ja nõudsid majutust. Selgus, et keegi oli prefekti korteri tema enda teadmata „üürile“ andnud ja ettemaksu küsinud, mille pahaaimamatud matkasellid olid ka ära maksnud.“
Just ettemaksud on need, millega sooritatakse palju pettusi. „Probleem on ka maksjates, kes on nõus kergekäeliselt ettemaksu tasuma, uurimata vähimalgi määral tausta,“ märkis Jaani. „Kui te autot ostate, siis vaatate alt ja pealt, aga netist ostes olete valmis silmagi pilgutamata tasuma tuhandetesse eurodesse ulatuvat ettemaksu?“
Kristian Jaani tõi reaalsest elust veel ühe näite: „Äsja turule tulnud suhteliselt kallist „vidinat“ pakuti netis müüa poole odavamalt. No mõelge natukene ikka ise ka kaasa – spetsialiseeritud poodides on neile „vidinatele“ järjekord, aga keegi müüb samal ajal poole hinnaga! Kui teile tänaval pakutakse jalgratast 10 euroga müüa, saate kohe aru, et see on varastatud, aga kui sellist „soodsat“ tehingut pakutakse, kas siis ei teki pettuse kahtlust?“
Tarbija saab end ise aidata
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste rääkis, et märkimisväärne osa kauplemisest on kolinud internetti ning paraku on selle avastanud ka kõlvatu konkurents. „Internetis liigub palju raha ja suur hulk raha meelitab ligi ka suure hulga kelme,“ sõnas ta. „Facebookis, foorumites ja ostu-müügi portaalides on müüjad ja ostjad tihti anonüümsed, mistõttu on ebaausate kavatsustega inimestel seal paratamatult lihtsam tegutseda.“
Sooniste mainis muuhulgas ka kõikvõimalikke „imetooteid“, mis lubavad kümnetesse kilodesse ulatuvat kaalulangust, rohtu kiilaspäisuse vastu jne.
Tehnokratt, aga samas ka tarbija Peeter Marvet tõdes, et „hea“ tarbija on samuti keeruline olla, sest petturid lähevad järjest kavalamaks ning tõde ja kelmust on raske eraldada. „Minu kogemus ütleb, et lisaks kõigele ei oska ausad müüjad oma ausat kaupa tutvustada. Kelmid teevad seda palju paremini, nende müügioskused on tublisti etemad kui ausate kauplejate omad.“
Märt Treier viskas õhku ka ühe retoorilise ning raskesti vastatava küsimuse: aga kust jookseb pettuse piir? „Mustlane on meie automaatsel hinnangul pealetükkiv müüja ja suure tõenäosusega pettur. Aga need viisakalt riides noormehed kaubanduskeskustes, kes pakuvad pensionisammast?“
Netipettuste vähendamisel oleks kindlasti abi mõningatest seadusemuudatustest ja järelevalvemeetmete tõhustamisest, kuid suurim sõber saab endale olla siiski vaid tarbija ise. „Ka see oleks suur samm edasi, kui netis tegutsedes teeksin ostja või müüja kohta kas või ühe ainsagi päringu, et tema tausta uurida,“ ütles politseiprefekt Kristian Jaani. „Juba väga põgus kontroll võib anda viite kelmusele.“
Lisainfot saab kampaania veebilehelt www.ostatargalt.ee, kuhu on koondatud ülevaade levinud petuskeemidest ja teave, kuidas end kaitsta.
