Kuidas AutoCad Kadrinas rahvast hullutas
Neli võistkonda istuvad arvutite ees ja joonestavad. Suured ekraanid nende selja taga annavad publikule ülevaate kiiretest liigutustest, mis enamikule on siiski täiesti arusaamatud. Õhtujuht Urmas Vainole abiks oleva asjatundja Kristjan Enno selgitused pakuvad pealtvaatajatele pisut aimu, mis sel võistlusel ikkagi tegelikult toimub ja kuidas kellelgi läheb.
Marko Maasik
Ilm, mis möödunud reedel paljusid üllatas ja teeolud ettearvamatuks muutis, tõi kaasa natuke pettumusi CADrina 2014 korraldajatele ja osalejatele. Üks lubatud töötubadest ei jõudnud teeolude tõttu kohale ja korraldajate hinge puges juba ärevus, kui pool tundi enne avasireeni ei olnud Kadrinasse jõudnud ka õhtujuhti ennast.
Kindlasti oli paljudel kahju, et ootamatud teeolud jätsid õpilaste ja muidu huviliste jaoks ära võimaluse küsimuste-vastusteringiks Urmas Vainoga, ent kõigist neist ebameeldivatest pisiasjadest jäi CADrina 2014 kui üritusest kokkuvõttes väga positiivne ja võimas mulje.
Tunnid, mis lummasid
Kolmemõõtmelise projekteerimise võistlus toimus juba viiendat korda ja saatuse märgiks oli ka osalevaid võistkondi seekord viis: kolm Kadrina Keskkooli esindust, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond. Eelvoorude tulemuste põhjal ei pääsenud finaalvõistlusele Kadrina Keskkooli naiskond, kuid kiita tuleb neidki – omada piisavalt oskust ja julgust, et astuda vastu juba ülikoolides tudeerivatele tulevastele inseneridele, on väärt suurt tunnustust.
Kuna CADrina 2014 kandvaks teemaks oli vormelisport, algas finaalvõistluse meelelahutusprogramm MTÜ Huviklubi Cadencia tantsutüdrukute teemakohase ja väga efektse etteastega.
Viimasel hetkel kohale jõudnud õhtujuht Urmas Vaino võttis õhtu oma raudse kontrolli alla. Neli tundi kestnud finaalvõistluse vältel ei tekkinud vist kordagi kümmet järjestikust minutit, mil saalitäis rahvast poleks naernud tema sõbralike, teemakohaste ja vahel ka mõnusalt sarkastiliste repliikide peale. Kuigi kogu programm oli nauditav, oli just Vaino see, kes oma professionaalsusega muutis pakutava ühtseks tervikuks. Neljatunnine võistlus tundus kordades lühem ka arvutivõhikule.
Pärast finaaltulemuste väljakuulutamist lavale astunud ansambel Terminaator lõpetas päeva kontserdiga.
Noored, targad ja edukad
Finaalvõistluses koosnes neljast ülesandest, millest kolme esimese käigus tuli võistlejatel modelleerida vormeli keredetaile. Pärast igat vahevooru hindas peakohtunik Valdar Tammin ülesannete soorituse kiirust, kuid olulisemaks oli siiski loodud detailide täpsus.
Kuna tegemist oli võistlusega, olid ülesanded keerulised ja mõned korrad tuli appi võtta ka niinimetatud õlekõrred, millega sai nõu ja abi küsida võistkonnakaaslastelt või juhendajalt.
Kadrina võistkondade juhendaja Holger Bremen kehitas küsimusele, kuidas ja kas tema ise oleks suutnud kõiki ülesandeid täpselt ja õigeaegselt lahendada, naeratades õlgu. „Tõenäoliselt küll, kui oleksin saanud kõik etapid ise läbi teha. Aga kerge poleks see olnud ka minu jaoks.“
Iga vaheetapi järel liidrid vahetusid. Isegi enne finaali, kus tuli varem loodud detailidest vormel kokku panna ja töö korralikult vormistada, oli seis veel lahtine ning võitjat võimatu ennustada.
Ja üllatused tulidki. CADrina 2014 võitis Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond, kes enne finaaletappi oli veel kolmandal kohal. Teise koha saavutas Kadrina KK meeskond, kolmanda TTÜ võistkond ja neljanda Kadrina KK segavõistkond.
Järgmisel aastal Kadrinasse
Väikesel võistlusjärgsel kogunemisel arutasid korraldajad ka tuleviku üle. CADrina 2015 tuleb kindlasti, sest võistluse formaat on edukalt välja töötatud ning oma kindla koha kooliürituste seas leidnud. Võistluse idee autori, Aru Grupp ASi omaniku Juhan Viise sõnul on suurimaks eesmärgiks saada järgmisel aastal võistlema rohkem võistkondi, seda just piiri tagant. Seega võib loota, et aasta pärast näeme Kadrinas juba nii soomlasi, lätlasi kui ka taanlasi Eesti võistkondadega mõõtu võtmas.
_________________________________
Vormelipiloot Erko Vallbaum: „ Kui Kadrinasse sõitsin, kujutasin ette, et kogu võistlus toimub ühes klassis, kus mingid tüübid istuvad arvutite taga ja kus on võib-olla ka mõned õpetajad. See, mis siin aga tegelikult toimus, lõi mind pahviks!“
