Kultuuridebatt kujunes sõbralikuks vestluseks
Rakvere teatri korraldatud kultuuridebatil avaldasid mõtteid ja seisukohti maakonnakeskuses kandideerivate erakondade ja valimisliidu esindajad (fotol vasakult): Aarne Mäe (EKRE), Mari Riina Mölder (reformierakond), Krõõt Nõmmela-Mehide (Eesti 200), Velvo Väli (sotsiaaldemokraat), Jaanus Nurmoja (valimisliit Rakvere Heaks), Anne Nõgu (Isamaa) ja Laur Kaljuvee (keskerakond).
Vallimäele purikatuse ehitamise asjus ei olnud kandideerijad üksmeelsed. Krõõt Nõmmela-Mehide tõi välja, et väliürituste korraldajate jaoks on kõige suurem faktor ilm. „Kui oleme teinud Vallimäel juba nii suure investeeringu, siis tuleks teha ka lisainvesteering purikatuse näol,“ ütles Nõmmela-Mehide. Velvo Väli oli seisukohal, et kui teha suurusjärgus kaks miljonit eurot investeering purikatusesse, siis peaksime oleme veendunud, et me seda tahame. Ta viitas suvekuumusele, tekkida võivale tuuletunnelile, paduvihma tekitatavale helile, mis segab muusikaelamust.
Laur Kaljuvee nimetas, et oleme saamas purikatusele 1,5 miljonit toetusraha ning väliüritusele tulnud inimesed arvestavad ebamugavustega. Anne Nõgu oli ettevaatlikul seisukohal. „Kui me ei saa selle katuse all kultuuri nautida, oleme vihma käest räästa alla sattunud,“ nentis ta ja soovitas mitu korda mõõta enne kui lõigata.
Küsimusele, kas Rakveres võiks olla oma loomelinnak, oli nägemus valmis Krõõt Nõmmela-Mehidel: Nortsu teel olevad kasarmud saaksid olla loomelinnakuks, kus oleks võimalusi noortele, start-upidele, tekiksid poed, kohvikud, ruumid kaugtöötegijatele.
Aarne Mäe meelest võiks loomelinnakuks passida hästi vana piiritusetehase ala, Jaanus Nurmoja pani ette renoveerida hoopis Pikk 22 vanad paekivist hoonevaremed kogukonnakeskuseks, Mari Riina Mölder leidis, et loomelinnaku asemel tuleks elavdada Pikka tänavat.
Isamaa ja sotsiaaldemokraadid loomelinnakut ei luba. „Asi peab kasvama välja altpoolt, tegijatest endast, linn ei peaks looma kauplustele ja äridele pindu,“ nimetas Velvo Väli.
Raamatukogu on maakonnakeskuses jäänud ruumide poolest sisule väikeseks. Aarne Mäe pakkus välja, et kui ettevõtja Oleg Gross on kesklinna ehitamas Tsentrumi asemele uut hoonet, võiks paar korrust olla ka raamatukogule rentimiseks.
Velvo Väli tõdes, et asja ei ole saanud plaanist olemasolevale raamatukogule juurdeehitust teha ning ilmselt ei tule ka eraldi uut raamatukoguhoonet, pigem mõne teise hoone osana.
Kas Rakveres on piisavalt üritusi? Anne Nõgu täheldas, et puudu on järjepidevusega üritustest nagu Baltoscandal, millega saaksid ka majutus- ja toitlustusettevõtted arvestada. „Asjad toimuvad, kui ise tahame ja teeme. Suurüritus kasvab meie endi seest ja selleks läheb aastaid, enne kui üks üritus kasvab suurürituseks,“ leidis Krõõt Nõmmela-Mehide ja viitas, et kui inimestel on ideid, on kultuurikeskuse meeskond see, kes saab aidata neid teostada. Laur Kaljuvee meelest on Rakveres päris palju kultuuriüritusi, kuid nende sihtgrupp on sama – napib neid, mis noori kõnetavad.
Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte kinnitas kandideerijate debatilt välja tulnud mõtet: kui keegi tuleb kultuurikeskuse meeskonna juurde mõne ürituse ideega, siis aidatakse korraldada. „Oleme seda teinud ja teeme väga hea meelega, jagame oma vahendeid ja teadmisi. Aga nörritab see, kui öeldakse: mul on idee, tehke. Meie saame kaasa aidata, aga mitte kõiki üritusi algusest lõpuni teha,“ selgitas Alte.
Mis puutub noorteüritustesse, siis tõi ta heaks koostöönäiteks noorte algatusel Rakveres toimuva filmifestivali ning enne COVIDit kultuurikeskuses noorte initsiatiivil korraldatud jõulupeo kõigile koolinoortele. „Küll on vaja noortel stabiilset kindlust ja toetust nii vaimselt kui rahaliselt,“ nimetas Alte.
Kohapeal debatti jälginud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg oli nõus debateerijatega, et nelja aastaga raamatukogu puhul lahenduseni ei jõua. „Uus raamatukogu ei pruugi tulla ka viie või seitsme aastaga, aga on tagumine hetk hakata raamatukogu sisust rääkima. Millised on need võimalused, kuidas raamatukogu saab aidata kaasa koostööle, sünergia tekkimisele, vaba aja veetmise võimalustele,“ rääkis Õunapuu-Seidelberg. „See vana maja on väärikas, aga mitte algselt raamatukoguks projekteeritud hoone.“
Ta tõi välja, et Eestis on praegu vaid üks kaasaegne raamatukogu – Viimsis. „See raamatukogu on kaubanduskeskusega samas hoones, seal, kus käivad inimesed. Ja sellest võidavad kõik: hoone omanik, kauplused, klient,“ nimetas Õunapuu-Seidelberg.
Kultuuritöötajana ta lisas, et debatilt tahaks kuulda rohkem, mida saab valimislubadustest igapäevaselt kohalik inimene, et inimesed võtaks rohkem kultuurist osa ja saaks ise kaasa lüüa, kuidas kultuuriga hoida inimesi siit lahkumast.
Katrin Uuspõld
Foto autor: Kaie Kranich
