Kultuuriranits toob uude kooliaastasse värskeid elamusi
Uus kooliaasta on avanud uksed 13 erineva kultuurivaldkonna haridusmaailma. Muuseumid, teatrid, muusika, kirjandus, kunst, foto, meedia, film, disain, arhitektuur, tants, tsirkus ja rahvakultuur puudutavad kõikide ainevaldkondade aktuaalseid teemasid kogu põhihariduse ulatuses. Kultuurielamusi aitab õpilastele lähemale tuua kultuuriranitsa toetus, millest lähemalt allpool.
Annikki Aruväli,
kultuuriministeeriumi kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik (ajaveeb Kuva)
2022. aastal sai hoo sisse kultuuriranitsa toetusmeede, mis annab kõigile Eesti alg- ja põhikooliõpilastele õppekavaga seotult võimaluse kultuurikülastuseks, jagades sel eesmärgil igal aastal koolidele kasutamiseks 1,5 miljonit eurot. Käesoleval aastal teeb see keskmiselt 11 eurot õpilase kohta, et igal lapsel oleks võimalik vähemalt kord aastas koos õpetajaga kultuuriasutuses peituvat põnevat maailma avastada.
Koolidelt saadud tagasiside kinnitab, et vastanutest 94% kasutab toetust aktiivselt ning üldiselt hindavad koolid kultuuriranitsa toetuse efektiivsust väga kõrgelt – 10 palli skaalal keskmiselt hindega 8,14. Lisakommentaaridest kumab tänu kultuuriranitsa loomise eest ning lootus, et meede jääb pikalt kestma, sest selle roll erinevate õppepädevuste omandamisel ja kultuuriga sidumisel on väga oluline.
Kõige enam külastasid koolid kultuuriranitsa toetusrahade abil eelmisel õppeaastal muuseume (75% koolidest) ning teatreid (68%), nende järel elamus- ja teaduskeskuseid (43%), kunstinäituseid- ja galeriisid (31%), kinosid (29%) ning kontserte (17%). Kui muuseumite ja teatrite külastuste osakaal on eelmise aastaga võrreldes tõusnud, siis kontsertide osakaal mõnevõrra langenud.
Õpilased ise avaldavad aga enim soovi käia kas rohkem kinos (69%) või just festivalidel (41%), kontsertidel (33%), tsirkuses (33%) või elamus- ja teaduskeskustes (32%). Noored eelistavad oma tagasisides selgelt nii aktiivse kaasamisega haridusprogramme kui ka põnevate ja uudsete kultuurisündmuste vahetuid elamusi.
Koolid saavad toetust kasutada mitmel moel
Kultuuriranitsa kasutamiseks on peamiseid tingimusi kaks: õppekäik peab toimuma kultuuri- või mäluasutusse ning peab olema seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga.
Sageli on koolid kultuuriranitsa kasutamiseks loonud neile sobivaid mudeleid, mõistes, et kool võib olla osade õpilase jaoks ainus võimalus külastada põhihariduse omandamise ajal meie kultuuriloo kontekstis märgilisi kultuuriasutusi. Nii võib olla, et kui kooli asukoha tõttu kaasnevad õppekäikudega suured transpordikulud, viiakse kaugematesse kultuuriasutustesse vaid kindlate klasside õpilased, samas kui teised saavad kogeda kultuuriasutuste haridusprogramme koolile lähemal. Selge õppekäikude mudel tagab, et keegi ei jää kultuurikülastusest ilma, ning julgustab paindlikkusele ja avatusele uute ideede osas.
Põnevaid loovprogramme ja uusi kultuurivaldkondi võib siduda ka teiste haridusprogrammidega ning kutsuda endale lähemale, näiteks kohalikku kultuurimajja, raamatukokku, galeriisse või muuseumisse – kultuuriranits toetab ka oma piirkonna kultuuriasutustes läbi viidud õppekäike ning julgustab muuhulgas uue nurga alt tugevdama õpilaste sidet tuttava kultuuriruumiga.
Kuna toetusega ei kaasne tavapärast ajamahukat taotlemist, tekitab sageli segadust see, kuidas toetus õpetaja või lasteni jõuab ning kui suurt summat võib kasutada. Tõepoolest, meede on loodud selliselt, et õpetajale ei tekiks taotlemise ja aruandluse lisakohustust, sest kultuuriranitsa toetus liigub iga aasta jaanuarikuus otse kooli eelarvesse. Kohaliku omavalitsuse hallatavatel koolidel liigub see omavalitsuse eelarve kaudu ning erakoolidel otse riikliku tegevustoetuse osana. Summat määrates arvestab riik hajaasustuse koefitsiendiga ehk keskustest kaugemate piirkondade koolidele antav toetus on õpilase kohta suurem. Kõige mugavam on küsida täpset õpilase kohta määratud toetust ning koolis sätestatud toetuse kasutamise korda kooli juhtkonnalt või raamatupidamisest. Lähemalt saab aga uurida ka rahandusministeeriumi veebilehelt.
Kultuuriasutused kutsuvad avastama haridusprogramme
Selleks, et külastused oleksid õppetööga tihedalt seotud ning et noor külastaja saaks talle kasuliku ja meeldejääva kogemuse, on kultuuriasutused koostanud väga põnevaid, mitmekülgseid ja kaasahaaravaid haridusprogramme. Koolide tagasiside kinnitab, et kultuuriasutuste pakkumised on õpetajateni jõudnud, sest 81% koolidest otsib aktiivselt uusi haridusprogramme ja suhtleb kultuuriasutustega, et pakkuda õpilastele uusi huvitavaid kogemusi.
Kõige suurem on huvi haridusprogrammide vastu Tartus (91%), samas kui Tallinnas on see võrreldes teiste koolidega madalaim (74%). Õpilaste endi tagasisidest joonistub aga välja, et just Tallinna õpilased sooviksid võrreldes teistega veel enam uusi kultuurikogemusi saada. Uuringutest selgub, et mida kaugemal linnast asub kool, seda madalam on õpilaste huvi kultuurisündmuste vastu. See on tõenäoliselt seotud õpilaste seniste kogemustega, viidates põnevate haridusprogrammide madalamale kättesaadavusele maapiirkondades, ning kinnitab taas kultuuriranitsa kui kultuuri ja haridust siduva meetme olulisust laste kultuurikogemuse ja -huvi kujunemisel.
Alates 2023. aastast on kultuuriministeeriumi kodulehele koondatud kultuuriasutuste loodud õppekavaga seotud haridusprogrammide ülevaade, kust saab aimu jooksva õppeaasta võimalustest nii kultuuriasutuste külastamiseks kui ka erinevate programmide oma piirkonda kutsumiseks.
Kultuurivaldkondade haridustöötajad panustavad oluliselt sellesse, et toetada formaalõppe läbiviimist mitteformaalses keskkonnas ning julgustavad endaga ühendust võtma, sest vastavalt laste ja õpetajate vajadustele ollakse avatud ja paindlikud. Käesolevast õppeaastast ootab kultuuriministeerium ka õpetajate ja õpilaste vahetut tagasisidet kultuuriranitsa õppekäikude kohta, milleks palume täita õppekäigu toimumise järel kultuuriministeeriumi veebilehel vastav ankeet.
