Kulupõletajate käed sügelevad
Pruukis vaid ilmal ilusaks minna, kui kulupõletajad on taas platsis. Nende esimene „tõsine tööpäev“ oli 12. märtsil. Õnneks pole Lääne-Virumaal toimunud kulupõlengutes seni veel keegi viga saanud ja ka kellegi vara ei hävinenud, kuid sama tempoga jätkates juhtub see ühel halval päeval paratamatult.
Aivar Ojaperv
Päästeamet on igal aastal rääkinud pikalt-laialt kulupõletamise ohtlikkusest, kuid see ei paista aitavat. Ei aita ka teadmine, et kulupõletamine on seadusega keelatud ja karistatav, kusjuures trahvid on üsna kopsakad. Kui mõned inimesed on pähe võtnud, et nad tahavad kulu põletada, siis nad seda ka teevad.
Et mitte rahvuste vahelist vaenu õhutada, siis ei saa näpuga näidata, kes on kõige usinamad kulupõletajad. Aga statistikale saab viidata küll: keskmisest palju rohkem kulupõlenguid toimub Ida-Virumaal; Lääne-Virus paistab aga silma Tapa. Mis muidugi ei tähenda, et põlenguid ei toimuks ka siin-seal mujal.
Tuli tapab
Tuleohutuse seaduse § 16 keelab kuluheina põletamise Eestis aastaringselt. Karistusseadustiku järgi ootab looduses tuleohutusnõuetest üleastujaid trahv. Metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut (üks trahviühik = neli eurot) või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Kuigi kulupõletajad väidavad, et tuli on vanast heinast lahti saamiseks parim ja sageli ainuvõimalik moodus, on see halb moodus, sest lisaks muudele ohtudele tapab kulutuli väikeloomi. Näiteks on Päästeamet ühe oma hoiatavatest hüüdlausetest moodustanud sellise: „Viskad hõõguva suitsukoni, tapad siili!“
Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid – põleva rohu sees hukkuvad putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad ja hävivad nende pesad.
Lisaks ohule loomadele, inimeludele ja varale raiskavad kulupõlengud päästemeeskondade ressurssi – olles hõivatud kulupõlengute kustutamisega, võib juhtuda, et päästeautod ei jõua teiste abivajajateni.
Ning veel: suured kulutused, mis riik teeb kulupõlengute kustutamisele, puudutavad kaudselt meie kõigi rahakotti.
Aita kaasa
Päästeamet kutsub üles hooldama ja harima oma maad niimoodi, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks osa kevadtöödest. Lastele tuleb selgita kuluheina süütamisest tulenevaid ohte. Lõkke põletamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja mitte jätta tuld järelevalveta. Õigusrikkumisi märgates tasub teatada nendest Keskkonnakaitseinspektsiooni telefonil 1313.
_________________________________________
Kulupõlenguid Lääne-Virumaal
17. märtsil
kell 15.27 Tapal Rauakõrve teel
kell 14.52 Tamsalu vallas Kullenga külas
kell 14.15 Tapal Õie tänaval
16. märtsil
kell 21.27 Tapal Uuel tänaval
kell 20.50 Tapal Hommiku tänaval
kell 20.03 Tapal Maie tänaval
kell 12.52 Rägavere vallas Viru-Kabala külas
kell 12.06 Haljala vallas Aaviku külas;
kell 11.53 Vihula vallas Rutja külas
15. märtsil
kell 14.18 Rakke vallas Liigvalla külas
13. märtsil
kell 16.57 Tapal Maie tänaval
12. märtsil
kell 16.32 Tapal Maie tänaval
