Kunda jõgi uputab jälle

Põhjani külmunud Kunda jõe alamjooksul on taas uputus ja Lontova linnaosa majapidamistes ähvardab vesi tungida inimkätega rajatud hoonetesse.

Aivar Ojaperv

Üleujutused või uputused Kunda jõel pole sugugi harv nähtus. Kui külmakraade on piisavalt palju, külmub jõe kärestikuline, aga samas madal suudmeala põhjani läbi ning takistab peale voolava vee vaba läbipääsu. Kunda Lontova linnaosas tõuseb jõgi seetõttu üle kallaste ning kipub tungima nii abihoonetesse kui ka elamutesse.

„Kui aus olla, siis linnavalitsusel polegi selles olukorras suurt midagi teha,“ tõdes Kunda linnapea Kaido Veski. „Keskkonnaametnike seisukoht on selline, et enne ei tohi midagi ette võtta, kui vesi on juba tõusnud.“

Nimelt on Kunda jõe alamjooks ühtlasi kaitseala ja jõesängi ega selle sügavust seal muuta ei tohi. Kui jõgi hakkab uputama, siis kutsutakse appi Päästeameti spetsialistid ja nemad siis vastavalt olukorrale reageerivad: on olnud ka juhtumeid, kus jõgi saadi normaalselt voolama alles lõhkeaine abil.

„Rahvas nuriseb, et me vaid hindame olukorda ja uurime mõjusid ning kunagi ei jõua tulemuseni, kuid paraku ei saa ka midagi targemat teha,“ lausus Veski. „Osapooli on siin mitu ja raske on kellelegi näpuga näidata või vastutama panna. Vanemad inimesed räägivad, et jõgi on talviti ka varem üle kallaste ajanud. Jõel on kolm paisu, samuti kasutavad vett tööstused, mis tähendab, et jõe veetase tõepoolest n-ö kõigub, aga kas see põhjustab ka üleujutusi, pole üheselt selge. Nüüd on taas algatatud keskkonnamõju hindamine, aga teadusliku põhjenduse leidmine pole niisama lihtne ja see võtab aega. Kodanikes tekitab aga olukord paratamatult pahameelt, ma mõistan ka neid.“

„Kunda linn on valmis ka vahendeid kulutama, kui sellest saaks konkreetset abi ja keskkonnaspetsialistid seda lubaksid,“ lisas linnapea, „aga seda ei saa paraku enne teha, kui mainitud teaduslik hinnang on tehtud ja looduskaitsjad omalt poolt loa andnud.“

Kunda jõgi on varemgi krõbeda külmaga üle kallaste ajanud. Arhiivifoto aastast 2010.