Kunda tsemenditehase rekonstrueerimise algusest täitus veerand sajandit
Toonased võtmeisikud ja tänased juhid meenutasid tähtpäeva puhul möödanikku ja tegid tulevikuplaane. Muuhulgas loodetakse kümnekonna aasta jooksul soetada ligi 50 miljonit eurot maksev kuivahi.
Liisi Kanna
Kundas on tsementi toodetud juba 145 aastat. Praegu kasutusel olev tehas rajati 1960ndate alguses.
Tsemenditehas oli tähtsaks tootjaks ja tööandjaks, samas aga väga suureks reostajaks, paisates tunniga õhku mitu tonni tolmu. 1980ndate lõpul mõisteti selgelt, et amortiseerunud tehas vajas uuele elule aitamiseks täiendavaid investeeringuid.
AS Kunda Nordic Tsemendi tänane tegevdirektor Meelis Einstein nentis tähtpäeva sõnavõtus, et toona ei olnud esimeseks murekohaks mitte majandus, vaid keskkond. „See oli tõsine probleem. Inimesed olid juba lootuse kaotanud,“ rääkis Einstein. „Tehas taheti kinni panna. Probleemi lahendamiseks ei olnud aga võimet ega ressurssi. Tuli vaadata väljapoole, strateegilise partneri poole.“
Kunda sadam
- aastal sõlmisid USA ettevõtja Ronald S. Lauder ja Kreeka tsemenditööstur George A. Tsatsos Eesti Vabariigi valitsusega kokkuleppe, millest sai alguse Kunda tsemenditööstuse erastamine ja tehase renoveerimine.
Investor George A. Tsatsos tunnistas koosviibimisel peetud kõne, et mõtleb tänini vahel, kuidas see projekt üldse õnnestus. „See on ime!“ sõnas Tsatsos. „Oli palju tõuse ja mõõnasid. Lõpptulemuseks õnnestus meil panna kokku hea leping.“
Käsikäes tehase renoveerimisega taasavati ka Kunda sadam. Esimene kaubasadam asutati aastal 1805, kaasaegne Kunda sadam valmis 1994. aastal.
„Eesõigus ehitada Kunda sadam oli suur õnn,“ lausus investor. „Kunda jaoks on see väga oluline. Sadam avas ukse, et olla rahvusvahelisel turul tegija. Selle sadama tõttu on linn saanud äritegevuse keskuseks,“ sõnas Tsatsos.
Sadama olulisust rõhutas ka Kunda linnapea Kaido Veski. „Eelkõige tänu sadama ehitamisele võime öelda, et Kunda ei ole monofunktsionaalne linn, vaid Virumaa tõmbekeskus paljudele ettevõtetele,“ sõnas linnapea.
Meelis Einstein leidis, et tagasi vaatamine annab julgust taas edasi liikuda ja areneda. „Me peame vaatama ka tuleviku suunas. Ees on suured väljakutsed. Praeguseks probleemiks on majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine,“ arutles tegevdirektor. „Tulevikuväljavaated on meil head,“ lisas ta.
Perspektiivis on nii sadama arendamine kui tsemenditehase tehnika uuendamine.
Kuiv meetod
Praegu valmistatakse Kundas tsementi märjal meetodil, kuid plaanis on minna üle kuivtehnoloogiale. „Tsemenditööstuse jätkusuutlikkuse taga on kaasaegne tehnoloogia,“ rõhutas Einstein. „Kuivahi on palju energiaefektiivsem.“
Sellise projekti maksumus jääks suurusjärku 40-50 miljonit eurot. „Me saame aru, et need investeeringud on nii suured, et ei ettevõte ega omavalitsus üksi suuda neid välja ehitada. Aga koostöös, kui ka riik toetab, on see võimalik,“ kommenteeris Kunda linnapea Kaido Veski.
Millal täpselt kuival meetodil tootma hakatakse, ei osanud tegevdirektor välja tuua, kuid pakkus idee teostumise perioodiks kümmekond aastat.
„Ükskord me teeme selle kuiva tehase Kundasse niikuinii!“ sõnastas Einstein oma lootused inspireerituna legendaarsest hüüdlausest.
Tsemendimuuseumi kogusse lisandus investor George A. Tsatsose (paremal) käejälg. Foto: Liisi Kanna
