Kunderi Selts muretseb oma maja tuleviku pärast
Läinud laupäeval toimus ajaloolisel Pikal tänaval majas number 29 Juhan Kunderi Seltsi avatud uste tund. Peale seltsi liikmete lõid üritusel kaasa ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogus emakeelepäevale pühendatud kultuuriseltside ettekandekoosolekust osavõtjad.
Ülle Kask
Juhan Kunderi Seltsi juhataja Maia Simkin rääkis kohvilauas külalistele, et 1992. aastal, mil seltsid hakkasid pärast Eesti taasiseseisvumist uuesti tegutsema, tuli kokku grupp haritlasi ja kultuuritegelasi.
„Asutati kultuuri- ja haridusselts, mis sai nime kirjaniku ning koolimehe Juhan Kunderi järgi, kes sündis küll Viljandimaal, aga oma tööaastad veetis Rakveres,” kõneles Simkin.
Pika tänava majas number 29 on olnud seitse kooli, aga esimene oli Rakvere Elementaarkool, kus Juhan Kunder poisslapsi õpetas. Ta võttis poisid sappa ja läks Vallimäele kive teistpidi pöörama, et näidata, missugune on elu kivide all. Ta ei õpetanud lapsi jooniste ja raamatute järgi, vaid otse loodusest, pannes nõnda aluse õuesõppele.
Seltsil on hetkel liikmeid 38, aga peagi on kümme inimest juurde tulemas. „Peamiselt on naised, keda kutsutakse Kunderi pruutideks,” naljatas Maia, lisades, et siiamaani on kaks aktiivset meest ka kollektiivis.
Ta tõstis esile tuntumaid seltsi liikmeid ja linnakodanikke-arvamusliidreid. Näiteks Odette Kirss on Rakvere Muuseumi vanemteadur, kelle sulest on ilmunud mitu raamatut linna ajaloost ja kes on väga põhjalikult uurinud ka Juhan Kunderit ning temaga seotud inimeste elu ja tegevust. Taimi Parve aga on tuntud keskkonnaaktivist.
Rahvakooli kursused
„Meie probleem on kahjuks see, et noori seltsis pole, me ei suuda 20aastaseid köita,” tõdes Simkin. „Et seltsi rahakotti täita, tegutseb meil ka rahvakool, kus õpetatakse peamiselt inglise keelt, aga gruppide täitumiseks on tegeletud ka eesti, soome, rootsi ja hispaania keele õpetamisega.”
Suur osa on rahvakoolis lilleseadel ja aiakujundusel. Käsitöömeistrid õpetavad moodsaid stiile ja tehnikaid. Kaja Altermann viib läbi psühholoogiakursuseid. Koos Raivo Riimiga on nad läbi viinud ka käitumise- ja etiketiõpet ning suhtlemispsühholoogiat. „Pakume erinevaid koolitusi, kui leiame õpetajad ja huviliste grupid täituvad,” nentis seltsi juhataja. „Meil on olnud ka puunikerdamist ja keraamikat, kirjakunsti ja nahkehistööd.”
Küsimuse peale, kas kursuste läbimisel ka korralik lõputunnistus antakse, vastas Simkin, et rahvakoolil on olemas nii haridusministeeriumi litsents kui ka koolitusluba. „Nägime selle nimel 10 aastat tagasi vaeva, kulutasime ministeeriumi uksi nii, et meie jalajäljed on siiamaani seal, ainult ministeerium on teise koha peal.”
Maja vajaks rahasüsti
„Pika tänava vana maja on väga raskes olukorras, eriti väljast vaadates,” muretses seltsi juhataja. „Kui on miinus 20 kraadi, peab kraanist vesi kogu aeg nirisema, muidu läheb jäässe.”
Linnavalitsus on igal aastal majandustegevust jõudumööda toetanud, aga MTÜsid on ju linnas palju ning oleme tänulikud ka pisku eest,” tõdes Simkin, kelle sõnul on seltsil linnavalitsusega head suhted.
Vana ja väärikas muinsuskaitse all olev hoone on ära teeninud, et ta korda tehakse just üldsusele kasutamiseks, sest siin elas ja töötas Juhan Kunder ning maja on Rakvere Gümnaasiumi eelkäija. Räägitakse, et selle maja küljes lehvis Rakvere linna esimene sini-must-valge lipp. Väärtust omab ka see, et kunagi ostsid entusiastlikud Rakvere õpetajad oma EVPde eest teise korruse ära ja kinkisid selle seltsile puhtast missioonitundest, säilitamaks vana maja kui hariduse templit.
Varem on seltsi siseruumide korda tegemiseks taotletud vahendeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Kohaliku omaalgatuse programmist ja Muinsuskaitselt. Ka välisfassaadi korrastamiseks loodab Kunderi Selts saada abi ja vahendeid Muinsuskaitse fondidest.
Kunderi Seltsi juhatus on seisukohal, et maja käekäigu eest võideldakse nii kaua, kuni jaksu on. Kui jõud raugeb, tuleb maja maha müüa.
„Ehk juhtub siis tulema kultuurihuviline ärimees, kes oleks huvitatud majast kui Rakvere hariduspärli säilitamisest,” oli Kunderi Seltsi juhataja Maia Simkin optimistlik ja rõhutas, et „meie kas oleme siin või mitte kusagil. Selles majas on Juhan Kunderi vaim. Öösel on kuulda, kuidas ta kõnnib mööda treppi üles ja läheb alla tagasi. Seltsi asukohaks me kusagil mujal teisi ruume ei soovi.”
Kunderi Seltsi juhataja Maia Simkin (keskel), liikmed Kaja Altermann (paremal) ja Iia Müür (vasakul) uudistavad seltsi tegevuse 25. aastapäevale pühendatud näitust. Foto: Ülle Kask
