Kunglakad käisid töövarjudeks Oslo lasteaias
Rakvere Kungla lasteaia viis õpetajat ja õppealajuhataja said tänu Erasmus+ rahastusele käia töövarjudeks Norras Oslo suuruselt teises lasteaias Kvaernendalenis. Töövarjutamine toimus 6. ja 7. septembril. Lisaks lasteaia tööle vaatlesime huviga ka märke norrakate keskkonnateadlikkusest, mis teatavasti on keskmistest Euroopa riikidest kõvasti kõrgem.
Terje Makarova,
Rakvere Kungla lasteaia õppealajuhataja
Aga lähemalt lasteaiast. Kvaernendaleni lasteaias käib üle 300 lapse vanuses 1–6 aastat. Koolikohustus algab Norras 6aastaselt. Sellest tulenebki suurim erinevus meie lasteaia ja nende lasteaia vahel – nemad ei pea õpetama lastele lugemise ja kirjutamise eeloskusi, neid hakatakse õppima alles koolis ehk siis 6aastaselt.
Oslo on jagatud 15 alushariduse üksuseks, igat üksust juhib direktor. Meie külastatud lasteaias on rühmad jaotatud 6-rühmalisteks gruppideks, igal sellisel grupil on oma õppealajuhataja/peaõpetaja, kes tööd koordineerib. Igas niisuguses grupis on umbes 140 last.
Üheks suureks erinevuseks võrreldes meie alushariduse süsteemiga on erinevus mõtteviisis – kõik lapsed on meie lapsed, see tähendab, et lapsed ei ole kogu päeva jooksul n-ö kinnitatud oma rühma õpetajate külge, vaid nendega tegelevad mingi osa päevast kõik selle 6-rühmalise grupi töötajad graafiku alusel. Ühele rühmale (23–24 last) on ette nähtud 2 õpetajat ja 2 assistenti. Tänu sellele harjuvad lapsed varakult väga erinevate inimestega suhtlema ja ei ole tulevikus nii kinnised ning kartlikud.
Teiseks suureks erinevuseks oli muidugi see, et alates 3. eluaastast lapsed lasteaias päevaund ei maga. See tähendab aga seda, et lapsed pannakse kodus ööunne juba kell 19 või kell 20 õhtul. Muuseas, päevaund magatakse lasteaedades ainult endistes NSVL-i maades, mujal maailmas sellist praktikat ei tunta.
Keskkonnateadlikkuse märke nägime kohe Oslo kesklinna jõudes – väga vähe autosid ja väga palju ühistranspordiks mõeldud busse. Hiljem saime teada, et suurem osa liiklusest on viidud maa alla ning kesklinna võivad sõita ainult elektriautod, seepärast oligi kesklinnas ootamatult rahulik ja autovaba. Saime teada, et Norras on juba pea 80% ostetud autodest elektriautod. Hotellis oli igal sammul seinale, lifti või hommikusöögi juurde lisatud mõni sildike, mis manitses kokkuhoiule. Näiteks „tõsta toitu ainult niipalju, kui jaksad ära süüa“ või „joo kraanivett“ või teadaanne, et hotellitube koristatakse iga nelja päeva tagant selleks, et säästa koristamisele kuluvaid ressursse ja külastaja rahakotti.
Töövarjudeks käinud õpetajad räägivad oma kogemusest ja tähelepanekutest.
Maili: Lapsed oli väga vaiksed ja rahulikud. Lastega tegelemine toimus väikestes gruppides. Õpetajad matkavad lastega kord nädalas pikki vahemaid, veetes palju aega õues. Lapsed said matkarajal ronida kõrgete puude otsas.
Jaanika: Silmaringi avardav kogemus. Lastel puudus võimalus majast ja territooriumilt iseseisvaks lahkumiseks, see teeb õpetaja töö pingevabamaks. Rühmas oli rohkem täiskasvanuid, mis võimaldas tegutseda väikestes lastegruppides.
Mirja: Meie grupi väike matk toimus kiriku juurde parki, kus lastel oli võimalus erinevatel mänguväljakutel mängida. Igal lapsel oli seljas oma seljakott koos kodust kaasa pandud söögi ja joogiga. Lapsed mängisid vabalt valitud platsil, õpetajad jälgisid ja iga 15 minuti tagant märgiti mobiiliäpis lapsi. Peale söögi- ja joogipausi kõndisime tagasi lasteaia juurde, kus lapsed jäid õue mängima, joonistama, ratastega sõitma ja tantsima kuni vanemate saabumiseni. Alates 3. eluaastast lapsed lõunaund ei maga.
Thea: Norra oli just see koht, kus on olemas lapsekesksus, räägitakse ja tegutsetakse palju. Õpiti igal pool ja käigu pealt. Mänguasju oli seal mega vähe, aga igav lastel sellegipoolest ei olnud. Seal olid inimesedehk siis õpetajad (täiesti tavaline, et õpetajad on ka mehed), kellega mürati, mängiti ja räägiti. See maja (väljast uhke, betoonist, villa moodi) ei tundunud üldse olema töökoht lastele, vaid lapsed said seal olla lapsed.
Minu maitse oli ka töö väiksemates rühmades, kus tegelikult on kõige parem hoida suhteid, märgata, teha koostööd ja saada paremini hakkama iseendaga. Super!
Mulle tundus, et seal puudus ka lastel stress ja pinge. Kolme päeva jooksul nägin veel vabadust ja paindlikkust.
Mirje: Mulle meeldis see, et lapsed viibivad suurema osa päevast õues, nad on harjunud korra nädalas pikalt matkama (matkapäev), liikumine on oluline. Päevakava on ka väga paindlik, ei olda kellaaegades kinni, lapsevanem võib tuua lapse lasteaeda ükskõik mis kellaajal. Õppetöö toimub väikestes gruppides, mis tähendab suuremat individuaalset lähenemist. Näiteks 5 last olid kunsti tegemas, 5 mängisid lauamänge teise õpetajaga, 5 last tegid voltimist kolmanda õpetajaga jne. Lastel on rohkem aega mängida, kuna lõunaund ei magata. Maja ise oli väga turvaline ja rühmaruumid väga suured.
