Kunstiakadeemia tudengid uurisid Vanamõisa mõisahoonet

Käesoleval nädalal uurisid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Lääne-Virumaal Vanamõisa mõisahoonet. Uuringute raames tehakse mõisahoones viimistlus- ja ehitusarheoloogilisi uuringuid, eesmärk on välja selgitada hoone ajaloolised viimistlused ja ehitusjärgud.

Vanamõisa oli rüütlimõis, mis kuulus Virumaal Haljala kihelkonda. Iseseisvaks üksuseks sai mõis 1660. aastal, kui see eraldati Karula mõisa maadest. Teadaolevalt oli siin 16. sajandi lõpul Kassisaba (Kattisab) nimeline mõis, mis kuulus Karula pärishärrale Otto von Wrangellile. Mõisahoone hävis 17. sajandi alguses, kuid 1660. aasta paiku taastas Karula mõisaproua Tiesenhausen hoone oma vanaduspõlve veetmiseks ja pani sellele nimeks Altenhof (Vanamõisa).

Mõis on olnud mitme perekonna käes. Aastatel 1803–1919 kuulus see von Brevernite aadliperekonnale, kelle valduses oli mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Praegune neorenessanss-stiilis mõisahoone pärineb tõenäoliselt 1856. (1859.?) aastast.

EKA tudengite uuringupraktika käigus otsiti vastust küsimustele, kas mõisahoone on ehitatud 1850. aastatel või varem (ja hiljem ümber ehitatud); milline on olnud mõisa ajalooline ilme ning kui palju on sellest säilinud ja kas mõisa ehitamist saab siduda 19. sajandil Lääne-Virumaal aktiivselt tegutsenud arhitekt Friedrich Ferdinand Modiga.

Vanamõisa mõis on laiemale avalikkusele tuttav võttepaigana ETV-s kevadhooajal näidatud sarjast „Elu võimalikkusest maal“.

Kuulutaja