Kurdid õppisid hädaabi kutsuma
Rakveres korraldati läinud laupäeval esimest korda kuulmis- ja kõnepuudega inimestele koolitus, kus neid õpetati häda korral saatma häirekeskusele sms-i.
Ülle Kask
Häirekeskuse ekspert Edvi Freiberg rääkis, et SMS-112 koolitusi korraldatakse kuulmis- ja kõnepuudega inimestele Eesti suuremates keskustes juba poolteist aastat. Ta on seda tööd teinud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Saaremaal, mõnel pool koguni mitu korda. Rakveres toimus sellelaadne koolitus aga esimest korda.
Abikutse sõnumiga
„Kindlasti tuleb end registreerida häirekeskuses SMS-112 kasutajaks,“ rõhutas Freiberg. „Kui seda tehtud pole, siis sõnum ei jõua kiiresti päästekorraldajani, häda korral ei saabu appikutsujale vastussõnumit ning ka abi saamine on aeglasem.“
Häirekeskuse ekspert õpetas, kuidas vaegkuulja saab oma isiklikku telefoni registreerida. Kõigepealt tuleb SMS-112 koduleheküljele sisse logida oma IDkaardi või mobiili IDga. „Kui peres on mitu telefoni, siis kindlasti ei tohi sisestada näiteks abikaasa või lapse numbrit, vaid ainult kurdi isiklik mobiilinumber. Peale isikuandmete, mis häirekeskusele konto avamisega rahvastikuregistri kaudu edastatakse, on kõige tähtsam mobiiltelefon ja selle number,“ rõhutas Freiberg. „Tavatelefoniga pole kahjuks võimalik toiminguid teostada.“
„Kui inimene on hädas tervisega või kusagil on tulekahi, siis pole aega,“ seletas Freiberg.
Vahel on minutite küsimus, kui kiiresti abi hädasolijani saadetakse. SMSi kirjutamine võtab alati palju aega, seetõttu on oluline aega kokku hoida. Registreerimiskeskkonda saab sisestada oma koduse aadressi, kuid ka suvila, kooli, töö ja teiste tähtsate kohtade aadressid, kus inimene võib viibida. „Kui juhtub õnnetus ja te olete parajasti suvilas, siis kirjutate sõnumisse asukohaks sõna „suvila“ ja häirekeskus saadab abi sinna,“ selgitas ekspert.
Meesterahvas, kes töötab Rakvere ehitusfirmas, küsis, mida siis teha, kui ta komandeeritakse teise Eesti otsa. Freiberg vastas, et aadressi saab iga päev muuta, sisestades kas siis Võru või Valga ehitusplatsi koordinaadid.
Kui aga õnnetus juhtub asulate vahel või küladest eemal, tuleks häirekeskusele edastada GPSkoordinaadid. „Igaüks peaks juba mobiiltelefoni poest ostes õppima ära ka GPSkoordinaatide määramise. Kui seda pole võimalik teha, tuleb sõnumisse võimalikult täpselt kirjutada, kus asutakse: näiteks Rakvere-Tallinna maantee 35. kilomeeter, kui seal juhtus õnnetus,“ ütles koolitaja.
Küsimuse peale, kas aitaks ka pildi saatmine, vastas Freiberg, et kahjuks häirekeskus pilte vastu võtta ei saa. Ka pole võimalik veel sms-e positsioneerida, kuid ekspert loodab, et selle aasta lõpuks on seda võimalik teha.
„Kui olen paadiga merel, kas mul peaks olema GPS kaasas?“ küsis vaegkuulja. „Merel peaks olema rohkem abivahendeid, kindlasti ka signaalraketid, sest õnnetus ei hüüa tulles,“ vastas Freiberg.
„Häirekeskusele kontot tehes tuleb oma isikuandmetesse kindlasti teha linnuke lahtrisse kuulmispuue, kus kirjas valikud erinevate puuete kohta,“ õpetas Freiberg. „Kui näiteks on vaja politseid kutsuda ja korrakaitsjad ei tea, et te kurt olete, tulevad nad kohale ja küsivad: hei, teie seal, mis teil toimub, aga te ei kuule ju midagi.“
„Kui saadate sõnumi, et „suvila – kulu põleb“,“ selgitas Freiberg, „teab Häirekeskus, et vaja saata tuletõrje teie suvila aadressil. Kui „töö – kõht valutab“, saadetakse kiirabi töökohta. Kui „Rakvere Maxima pood – kaks inimest kaklevad“, tuleb politsei.“
Teenus eelkõige puudega inimestele
Kui peres on väikesed lapsed või eakad vanemad, on kontos selle jaoks koht „minu hoolealused“. Kui laps või ämm saadab sms-i, tuleb kurdile selle kohta mobiilile teade. See on mugav süsteem, sest nõnda saab kurt teada, kuidas lapsega või ämmaga lood on.
Freiberg rääkis, et loomulikult võivad kõik kodanikud teha endale Häirekeskuses konto, mida tuleb aasta pärast uuendada. „Aga me ei propageeri seda nõndanimetatud tavakodanike seas, sest SMS-112 on suunatud eelkõige kuulmis- ja kõnepuudega inimestele. Helistamine ja probleemist rääkimine on alati kiirem toiming kui sõnumi kirjutamine. Kuid keelata me seda ei saa. Sellisel juhul ei tohiks kodanik teha linnukest lahtrisse, et tal on kuulmis- või kõnepuue.“
Vaegkuuljad, kes koolitusel osalesid, olid senini häirekeskusesse helistades kasutanud tavaliselt kuuljate kaaskodanike abi. Paljud tõdesid, et ise sms-i saates jõutakse neile häda korral ilmselt kiiremini appi.
SMS-112 koolitaja Edvi Freiberg. Foto: Ülle Kask
