Kus käivad koolis Vao pagulaskeskuse lapsed?

Pagulasteema on Eesti meedias üles kergitanud järgmise loogilise küsimuse: kus ja kuidas hakkavad pagulaste lapsed koolis käima. Kuulutaja uuris Väike-Maarja vallavanemalt Inderk Keskülalt, kuidas seni on talitatud – Vao pagulaskeskusega on ju kogemus juba olemas.

Aivar Ojaperv

Alguseks tuleb täpsustada, et Vao pagulaskeskuse elanikud ja ametliku pagulasstaatuse saanud isikud on siiski kaks erinevat asja. Vao keskuses elavad inimesed, kes alles taotlevad pagulasstaatust ja kes seega on seal ajutised elanikud; need paarsada, kelle Eesti lubab lähiajal pagulasena vastu võtta, on aga juba staatuse saanud ja jäävad konkreetsesse elukohta pikemaks ajaks.

Ukraina lapsed käisid Tapal koolis

„Paari Vaos koos vanematega peatunud lapse osas on meil kogemus olemas,“ rääkis Indrek Kesküla. „Ukrainast pärit perekonna lapsed käisid koolis Tapa Vene Gümnaasiumis ja neil keelega probleemi polnud. Üks laps on õppinud ka meie valla Kiltsi koolis, kuid temal olid eesti keel teatud määral suus. Kiltsi kooli direktori sõnul on tema poole pöördunud veel kahe pagulaslapse vanemad, kes tahavad oma lapsed sel sügisel Kiltsi kooli panna, aga mis sellest välja tuleb, pole esialgu selge. Kohalikku kooli saame võtta lapsi, kes on Eestis pikemalt viibinud ja kes suudavad eesti keeles suhelda.“

Kesküla sõnul maksab riik küll selliste laste koolitamiseks täiendavat pearaha, kuid selle suurus on naeruväärselt väike – 400 eurot. „See pole sisuliselt mitte midagi,“ leidis Kesküla.

Palju suurem probleem on Vao pagulaslastega aga see, et nende siinviibimine, ja seega ka kooliskäik, on episoodiline. „Tihti peatub mõni perekond Vaos vaid kuu-poolteist,“ rääkis vallavanem. „Saavad näiteks oma taotlusele eitava vastuse ja lähevad jälle minema. Kuidas nende lapsi koolitada? See on kui tule kustutamine. Laps hakkab alles kohanema, kui jälle minek. Õpetajatel on sellises olukorras ka väga raske.“

Kesküla hinnangul peab riik pagulaslastele leidma tugiisikud, kes aitaksid neil võõras keskkonnas kohaneda ja võimalikult kiiresti keele omandada. „Lapsed õpivad ju ruttu,“ tähendas ta. „Ja muidugi tuleks luua teatud jätkupidev süsteem. Kui pagulase laps käib eestikeelses lasteaias, siis on tal hiljem ka koolis lihtsam.“

Pagulase laps ajab tunniplaani sassi

Kui aga riik hakkab pagulaste peresid hajutama maapiirkondadesse, kus laps peab minema väikesesse kooli, siis selles näeb Kesküla suurt probleemi. „Kujutame nüüd ette kooli, kus on liitklassid, koos on näiteks I-III. Õpetaja peab tegelema niigi erineva õppeprogrammi alusel ja kui nüüd seltskonda lisandub pagulase laps, kes keeleprobleemi tõttu on sisuliselt erivajadusega laps, siis läheb asi juba väga käest. Ning nurisema hakkavad ka ülejäänud laste vanemad, sest õpetamise kvaliteet ja aeg väheneb ju paratamatult.“