Kuulutaja käis valideerimas ja suurt nurinat ei kuulnud

Märtsist alates Rakvere linnaliinibussides varem sõiduõiguse andnud dokumendid enam ei kehti. Kõigil, kes bussist üksikpiletit osta ei soovi, peab nüüdsest olema sõidukaart. Kuulutaja käis seepärast bussiga sõitmas, et uurida, kas ja kuidas sõidukaart toimib ja mida arvavad sellest rakverlased.

Liisi Kanna

1. märtsi ennelõunal Rakvere bussijaamast linnaliinibussile piletit ostes tavapärasest suuremat tunglemist sõidukaartide järele näha ei olnud. Nagu hiljem selgus, on paljud sõitjad ühiskaardi muretsenud juba aegsasti.

Küsimusele, mida nüüd siis õieti tegema peab, et linnaliini bussiga sõita, oli klaasboksis istuv piletimüüja vastama varmas. Sõidukaartide pakki käes hoides seletas müüjanna kiiresti lahti, palju maksab kaart ise ning millised on ühe sõidu ja kuupileti hinnad.

Ühiskaart maksab kaks eurot ning minimaalne peale laetav summa on kolm eurot. Ühe pileti täishinnaks on Rakveres 65 senti ning kuupileti maksumuseks 16 eurot.

Täpsustades piletimüüjale olukorda, et viibin linnas külalisena ning soovin teha täpselt neli sõitu, sain napisõnalise vastuse: kaart tulevat ikkagi osta ning kolme euro pealelaadimisest peaks piisama. Seejuures unustas müüja tutvustada tunnipileti hinda ja kasutamise juhist ning bussijuhilt pileti soetamise võimalust.

Tunnipileti hinnaks on tegelikult 80 senti ning kaarti ühe tunni jooksul korduvalt mitme sõidu tarbeks valideerides võtab süsteem ise õige summa maha.

Kungla peatuses bussi number 5 sisenedes palusin juhil endale õpetada, kus ning kuidas kaart valideerida. Bussijuht Viktor oli väga abivalmis ning teostas minu kaardiga valideerimise, ise seejuures tegevust kommenteerides.

Bussisõidu ajal märkasin, et mõned inimesed ostsid siiski pileti alles sõidukisse sisenedes. Juhilt pileti soetamist tuli ette küll üsna harva, kuid siiski.

Sõbralikelt bussijuhtidelt – sõitsin mitme bussiga – kuulsin, et sõidukist on endiselt võimalik piletit soetada, nii üksik- kui ka tunnipiletit. Bussist ostetava pileti hind pidanuks märtsi algusest kallinema, kuid kuu esimesel päeval ei olnud see veel juhtunud. „Täna pidi pileti hind tõusma ühe euro peale, aga ei ole veel tõusnud,“ rääkis Viktor õlgu kehitades.

„Pileti hind ei ole veel tõusnud. Ja selle kohta ei ole keegi mitte midagi ütelnud,“ sõnas ka liinil 3 sõitnud bussijuht Jaanus.

Vähem sentide lugemist

Valdaval osal sõitjatest oli ühiskaart olemas ning valideeriminegi selge. „Mina ostsin kaardi samal päeval, kui selle kohta uudis tuli. Kasutamisega hädas küll ei ole,“ rääkis pensionär Linda.

„Ostsin ammu endale selle kaardi. Suhtumine on ikka positiivne,“ sõnas ka 72 aastat Rakveres elanud Erika. „Praegu selles peatuses, kus ma peale tulin, ostis osa inimesi veel bussijuhilt. Ei olnudki soetanud seda kaarti endale veel,“ lisas ta pisut imestunud häälel.

Nende hulka, kes sõidukaarti soetada jõudnud ei olnud, kuulus ka Liina Kasemets: „Ma ei ole veel jõudnud, aga kindlasti plaanin osta.“ Ta tõi esile kaardi kasutamise mugavuse: „On ju lihtsam ka, kui külma ilmaga ei pea hakkama rahakotist sente välja otsima.“

Ehkki kaardisüsteemi üle väga nurinat ei kostnud, võttis valideerimine nii mõnelgi sõitjal aega. Kotis kohmitsemine ja kaardi üles otsimine tõi paarile vanaprouale näkku pahura ilme.

Siinkohal järgnev soovitus. Tallinnas, kus valideerimine juba mõnda aega on toimunud, on inimesed oma kaardid paigutanud käepärastesse kohtadesse. Näiteks jope varrukataskusse või koti välissahtlisse – kaart „teeb piuksu ära“ ka läbi riide või kotimaterjali.

Mõned teadsid seda nippi juba ka meil: näiteks noorema generatsiooni esindaja Eliisa ei hakanud sõidukaarti rahakotist välja õngitsema, sest tema oli nutikalt paigutanud oma kaardi rahakoti välissahtlisse.

Paljud sõitjad pidasid kaardi kasutamist siiski mugavaks. Suureks plussiks peeti sentidega arveldamise ärajäämist – kannad sobiliku summa kaardile ja tükiks ajaks rahu majas.

Välja toodi ka asjaolu, et tänu uuele süsteemile laabub hommikuti bussis kõik kärmemalt. Enam ei ole piletiostjad bussijuhi juures järjekorras ning sõit saab kiiremini alata.

„Mugav see on, ei pea kopikaid otsima. Siiamaani töötab küll hästi. Kiidan!“ oli Kundast tulnud Karolina Roopa positiivsel seisukohal. Ta leidis, et eriti mugavaks teeb asja kaardisüsteemide ühilduvus. „Ma käin siin autokoolis ja tööga seoses palju Tallinnas. Tallinnas ja Rakveres saab ühe kaardiga sõita,“ rääkis Karolina . „Kui inimene mõtleb, kas kasutada või mitte, siis mina küll soovitan,“ rõhutas ta.

Uue süsteemi mugavust tõid välja ka bussijuhid. Nende käest ostetakse nüüd pileteid vähem ning ka neil kulub vähem aega sentide lugemisele.

Ka uus aparatuur ise on käepärane. „Esimene nädal oli küll tükk tegemist. Aga nüüd, kui asi selge on, siis on ikka lihtsam,“ kirjeldas 1994. aastast bussijuhina töötanud Arne Jõeots.

Ühiskaart ja pensionärid

Suuremat kaebamist kaardi kasutamise üle niisiis polnud. Ka tavaliselt uuendustesse kriitilisemalt suhtuvad pensionärid suhtusid uude süsteemi pigem positiivselt .

Samas muutus uue piletisüsteemiga sõitmine osa inimeste jaoks tegelikult mõnevõrra tülikamaks. „Kuidas võtta. Ma olen pensionär. Enne oli ainult IDkaart kaasas ja kui kontroll tuli, siis pidi näitama,“ sõnas proua Linda. „Nüüd peavad olema nii sõidu- kui ka IDkaart.“

83aastane Asta Saar oli samal arvamusel: „Minusugusele oli enne lihtsam, oli vaja ainult IDd.“ Asta kasutas ühiskaarti sel päeval esmakordselt: „Küsisin bussijuhilt enne üle, kuidas see käib.“

Bussijuhtide kogemused ja hinnangud valideerimisoskustele olid erinevad. Üks leidis, et väga hästi hakkama veel ei saada, teine aga väitis, et abivajajaid on üsna vähe. Ühes oldi üksmeelel: suurimat segadust tekitavad valideerimismasina peal vilkuvad tuled. „Tahetakse kaart ikka selle tule juurde panna, mitte sinna, kus on pilt. Kleebi või tuled kinni,“ ütles Arne Jõeots naljatledes.

Sellist liigutust võis ka sõidu ajal mõnel korral märgata. Inimesed ei teadnud, kus või kui kaua kaarti hoidma peab. Viibutati masina ees, kuni lõpuks käis piuks. Ühele vanaprouale tekitas segadust tulukeste värv. Nii ei saanudki ta esialgu aru, et punase tule süttimise korral on midagi viltu.

Tegelikult näitavad punased-rohelised tulukesed seda, kas valideerimine õnnestus ja kas pilet kehtib. Sõidukaart ise tuleb õige poolega asetada tulukestest pisut allapoole vastava märgise juurde. Paari korraga peaks asi selgeks saama, see ei ole keeruline.

Punane tuluke hakkas vilkuma küll harvadel kordadel, ent sellegipoolest. Üheks probleemiks võis olla asjaolu, et tasuta sõiduõigust omavad inimesed ei olnud oma kaarti isikustanud. Näiteks üle 70 aastased inimesed omavad Rakveres küll tasuta sõidu õigust, kuid ühiskaarti kasutades peab see olema seotud soodustust saava isikuga. Isikustamist saab teha nii müügipunktis kui ka internetis, kuid mõistlik oleks selleks toiminguks paluda kellegi noorema või siis sõidukaardi müüja abi.

Märksa suurema murekohana tuleb aga nentida, et ühel osal soodustuse omajatest sõidukaart lihtsalt ei toimi veel õigesti.

Iga uus asi võib tekitada veidi segadust. Üldmulje kaardi kasutamise oskuse ning sellesse suhtumise osas näis siiski pigem positiivne. Jääb vaid loota, et abivalmis klienditeenindajate, bussijuhtide ja kaasreisijate toel saavad ühiskaardi kasutamise selgeks kõik linnaliinibussidega liiklejad.

Liisi Kanna

Noorema generatsiooni esindaja Eliisa valideeris kaardi mugavalt seda rahakotist välja võtmata. Foto: Liisi Kanna

Abilinnapea Rainer Miltropi kommentaar

Rakvere abilinnapea Rainer Miltopi sõnul on tõepoolest praegu veel ühe kategooria inimesed elektrooniliste piletitega tegeleva ettevõtte poolt süsteemi sisestamata. „Kolm soodustusgruppi on sisse kantud, aga neljas ei ole,“ sõnas Miltop.

Probleemiks ei näi olevat aga mitte ettevõttepoolne lohakus, vaid isikuandmete kaitse. „Me ei ole saanud isikukoode. Sotsiaalkindlustusameti sõnul on väidetavalt tegemist delikaatse teemaga,“ rääkis aselinnapea. „Meil oleks vaja ainult isikukoode ja soodustuse kehtivuse aega,“ lisas ta.

Probleemide tõttu töötavad praegu jätkuvalt kaks süsteemi paralleelselt. Miltop tõi ka välja, et bussist saab tõepoolest jätkuvalt pileteid osta sama hinnaga, millega varem. Ülemineku aega pikendati teadlikult.