Laagrid kohalikega aitasid Ukraina lastel Eestis kohaneda
Haridus- ja teadusministeerium rahastas tänavu laagrite toetusmeetme kaudu Eesti ja Ukraina noorte lõimumist suvelaagrites ja toetas Ukraina noorte eesti keele algõpet. Ühed paljudest laagrikorraldajatest olid ka MTÜ Toolse Okkad koostöös Kadrina keskkooliga ning Rakvere vald.
Kadrina keskkooli õpetaja ja üks laagri eestvedajatest, Evelin Teiva, rääkis, et augusti viimasel nädalal tulid Toolsele laagrisse 16 Kadrina vallas elavat Ukraina õpilast ja 16 Kadrina keskkooli õpilast. „Eesmärgiks oli toetada Ukraina laste vaimset tervist ja luua neile eestikeelne keskkond. Meie kooli 6.-9. klassi õpilased olid ukrainlastele mentoriteks ja aitasid õpetajaid keeletundides,” rääkis Evelin Teiva.
Esimene pool laagripäevast keskendus keeleõppele, teises pooles oli rõhuasetus erinevatel aktiivsetel tegevustel ning meeskonnatööl, nauditi looduses olemist, käidi ujumas. „Tutvusime ka üksteise riikidega, tantsisime ühiselt rahvatantse, kuulasime ukraina rahvalaule. Laagri õhkkond oli sõbralik ja positiivne ja usun, et see on aluseks, et Ukraina lapsed oleks valmis meie koolis käima, keelt õppima, erinevates koolitegevustes osalema,” märkis Teiva. Ta jutustas, kuidas näiteks hommikul õpiti puu- ja juurviljade ning toiduainete nimetusi ning õhtul sai õpitud sõnu juba erinevates praktilistes tegevustes kasutada – Ukraina õpetaja Margarita õpetas eestlastele tegema vareenikuid ja pelmeene, ukrainlastest õpilasi juhendati samal ajal kartulisalati ja küpsisetordi tegemisel.
„Loomulikult ei puudunud laagrist ka lõkkeõhtu, disko ja saun ning erinevad loometegevused,” nimetas Teiva. „Kui algul hoidsid Ukraina lapsed pigem omaette, siis ühised meeskonnamängud ja sportlikud tegevused muutsid neid julgemaks. Avastasime, et rahvusest olenemata on tore mäng ukakas. Loodame, et hea pinnas uueks õppeaastaks on loodud!” rääkis Evelin Teiva.
Kui Kadrina laager oli ööbimisega, siis Rakvere vallas mindi seda teed, et korraldati päevalaagreid. Laagri eestvedaja Piret Laidroo rääkis, nende päevade jooksul paranes kindlasti teineteise kultuuri tajumine. „Keelt ei saa nii lühikese ajaga selgeks, küll aga oli ukrainlaste kehakeelest näha, et nad saavad juba väga palju eestikeelsest jutust aru. Tore oli näha, et noortel omavahel ei olnud keelebarjäär suhtlemisel takistuseks, kui vaja, otsiti telefonist välja mingi sõna tõlge,” rääkis Piret Laidroo.
Katrin Uuspõld
